Juba neljandat korda toimuv ühistegemise nädal – Ühisnädal – tuleb ka sel aastal. Novembri lõpus KÜSKi toel aset leidva Ühisnädala meeskond kutsub kõiki ühendusi, kogukondi, ettevõtteid ja ärksaid inimesi korraldama sel nädalal enda sündmus, et väärtustada üheskoos kodanikuaktiivust ja isetegemist.
Ühisnädalal soovime tähelepanu pöörata eestimaalaste hoolimisvõimele:
kas ja kui palju hoolime oma kaasmaalastest, meid ümbritsevast keskkonnast ning kas oskame hoolida pidevalt või ainult kampaania korras.
Külli Vollmer Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest: „Eesti areng ja tasakaal oleneb inimestest – meist endist. Kas ja kuidas hoolime oma lähedastest, oma kogukonnast, oma riigist? Kas väärtustame iga inimest vaid sõnades või ka tegudes? Ühisnädala suur koostööpartnerite hulk näitab, et hoolivus ei ole ühe vabaühenduse või ühe valdkonna teema, hoolivus kõnetab meid kõiki. Vabaühendustes toimetavad inimesed saavad palju ära teha, kuid nad saavad osutada ka kitsaskohtadele, mis meie ühiskonnas täna ei toimi.
Ühisnädalal toimub 21.-27. novembril üle Eesti palju põnevaid sündmusi, kus tutvustatakse inimeste omaalgatuslikke ettevõtmisi, räägitakse kodanikuühiskonna tähtsusest ja rollist riigi arengus. Möödunud aastal toimusid näiteks maakondlikud kodanikuühenduste konverentsid, tunnustussündmused, talgud, kärajad, filmiõhtud, avatud uste päevad, ümarlauad, õpitoad, vabatahtlike aktsioonid jpm.
Enda sündmust saab kirja panna 1. novembrini Ühisnädala veebilehel www.uhisnadal.ee, klikkides nupul „Lisa sündmus” ja täites ankeedi. Teie sündmus lisatakse seejärel üle-eestilise Ühisnädala programmi.
Lisainfo:
www.uhisnadal.ee
www.uhisnadal.ee
Harku järve ääres asub eraomandis olev hoone, mis on ehitatud filantroop Aino Järvesoo poolt kirikuks. Aino Järvesoo soov oli näha selles kirikus lapsi ja lastega peresid. Paraku jäi kirik tühjaks ning läks müüki. Kolm läheduses elavat perekonda ostsid kiriku ning asutasid MTÜ selle haldamiseks. MTÜ Harkujärve Kiriku Taastamise selts on loodud Harkujärve kiriku kasutuselevõtmiseks kogukonnakeskusena ja Aino Järvesoo mälestuse jäädvustamiseks.
Selts on teostanud kohaliku kooli ja vallavalitsuse abil sotsiaalmajandusliku analüüsi, mille põhipunkte tutvustati võimestamisvõrgustiku Harkujärve elanikele 20.08.2016, mis on ka Eesti taasiseseisvumispäev.
Harkujärve piirkonnas, kaasa arvatud Laabi ja Tiskre, napib lasteaiakohti, puuduvad huvitegevuse ruumid, vallaelanikel pole kultuuri- ega kogukonnamaja. Harkujärve külas asuv kirikuhoone tuleb kasutusele võtta. Väike, aga aktiivne kogudus saab usaldusväärseks partneriks seltsidele ja omavalitsustele. Hoolikalt ja funktsionaalselt renoveeritud hoones jäädvustatakse kirikuehitaja, filantroop Aino Järvesoo mälestus.
Elanikke on Harku vallas (159,7 km2) 12 979 , Harkujärve – Tiskre kandis (Harkujärve, Laabi ja Tiskre külades) nendest 12 %, Harkujärve külas omakorda 652 (1.2. 2013). Teenuse tarbijatena tulevad veel kõne alla ka Väike Õismäe elanikud (27000). Tiskre – Harkujärve kandi elanikest soovib 54% osaleda ühistegevustes, kui seda korraldaks mõni selts või kogukonnakeskus. Kõige enam tuntakse huvi kontsertide vastu (57% vastanuist). Teisteks sagedamini huvi pakkuvateks tegevusteks on koolitused (41%), meisterdamisringid (37%) ja liikumisringid (31%). (AS Saar – Poll, Harku valla elanikkonna uuring).
• Harkujärve piirkonnas puuduvad nii lastel kui noortel vaba aja kultuurse veetmise võimalused. See riivab nende õigusi kasvada arengut soodustavas keskkonnas. On vaja pakkuda vajadustele vastavaid, arengut soodustavaid kvaliteetseid teenuseid. See maksab raha.
• Kasutuseta seisev amortiseeruv hoone on selgelt kahjumlik näide halvast majandamisest. Kasutusega kaasnevad täiendavad kulud. Seega tuleb leida täiendavaid vahendeid.
• Vaba aja veetmise võimaluste nappus suurendab riskikäitumist ja desotsialiseerumist. Varase sekkumise, toe ja eeskuju abil soovime ennetada laste ja noorte marginaliseerumist ja arendada nende oskusi ja hoiakuid.
Kogukonnakeskuse edasiarendamine SEMPRE projekti raames edendab kohalikku elu ja sidustab kogukonda. Alustame septembris vaba aja veetmise gruppidega. Tantsugrupp, draamastuudio, loova meisterdamise grupp, võimlemine. Koostame sügiseks ja talveks kontsertide kava.
Lapsehoiuteenuse kohtade arvu suurendamiseks ja teenuse kättesaadavuse parandamiseks taotleb EELK diakoonia- ja ühiskonnatöötalitus tegevusluba maavalitsuselt. Soovime teenuse mahtu eeloleval aastal kahekordistada.
Nõupidamise lõppedes istutati kogukonnakeskuse ette reformatsiooni 500 juubeli ja taasiseseisvumise 25 aastapäevaga seoses Gatis sorti kultuurõunapuu, mille nimeks sai Kati (Katarina von Bora mälestuseks). Õunapuu istutajad olid SEMPRE koordinaator Fea Üprus ja abivallavanem Erik Sandla. Fotod toimunust kajastuvad SEMPRE ja seltsi sotsiaalmeediakanalites, Harku valla lehes „Harku Valla Teataja“ ja EELK nädalalehes „Eesti Kirik“.
4. novembril toimub Tallinna Peeteli kirikus Eesti Vabariigi 100. ja Reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud konverents “Tuhkatriinud ja Nukitsamehed juubeliaasta Eestis”.
2017 novembris saab Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 100 aastaseks ning 2018 on sama tähtpäev ka Eesti Vabariigil. Ühtlasi täitub 500 aastat protestantliku reformatsiooni algusest.
Reformatsiooniga kaasnesid olulised kultuurilised muutused Euroopa riikide arengus. Omakeelsed jumalateenistused, kirjaoskuse levik, haridus- ja hoolekandesüsteemi kujunemine ning paljud teised näitajad iseloomustavad aega, milleta ka meie rahvas ei oleks täna selline nagu ta on. Tulevikku luues tuleb mõtestada ja mõista nii minevikku kui ka olevikku. Halle asutuste ja õp August Hermann Francke (1663-1727) algatatud haridus- ja hoolekandesüsteem on olnud eeskujuks mitmetele järgijatele, kelle hulgas on oma koht ka Tallinna Peeteli koguduse sotsiaalkeskusel.
Eesti Vabariigi juubelipidustuste foonil joonistub teravalt välja “vaeslapse” profiil. Selle all mõtleme me lapsi ja noori, kes on sattunud materiaalse ja sotsiaalse vaesuse lõksu ning on ilma jäetud arenguks vajalikest suhetest ja tingimustest; kes kasvavad mitte peredes vaid institutsioonides, kelle hariduslikud võimalused ja emotsionaalne keskkond ei toeta piisavalt lootust täisväärtuslikule tulevikule.
Novembris toimuval konverentsil võrdleme minevikku ja olevikku, peame aru teemadel, millised väljakutsed seisavad Eesti Vabariigi, Eesti koguduste, aga ka meie kui kodanike ees kui ületame mõttelised tähised ajajoonel. Otsime vastuseid tänagi olulistele küsimustele: mis on lapse vaesuse tõeline definitsioon, kas institutsionaalne hooldus on oma aja ära elanud, kas kodanikuvastutuse ja pere tähenduse mõtestamine on aktualiseerunud, kas vananev ja multikultuurne Euroopa on uue põlvkonna jaoks turvaline.
Konverentsi eesmärk on innustada Eestimaa erinevate konfessioonide töötegijaid mõttevahetusele ja uute praktikate kasutamisele oma töös haavatavate perede ning vaesuses elavate või vanemliku hooleta jäänud lastega. Toome tänapäeva vajadustesse Jumala sõna Jaakobuse 1:27 – mida tähendab selle sõna järgi vaeslaste eest hoolitsemine kaasaegses maailmas. Juhime tähelepanu sellele, et vaesus ja vanemliku hoolitsuse puudumine kahjustavad tuhandete laste tervist ja tulevikku.
KAVA
9.30 – 10.00 kogunemine, kohv, registreerumine
10.00 – 10.05 – moderaatorite sissejuhatus
10.05 – 10.20 Konverentsi avavad EV sotsiaalminister Margus Tsahkna ja EKN-i president Andres Põder (a 7 min)
10.35 – 12.20 Ettekanded:
Dr Riho Saard: „Halle asutused ja nende osa tänase hoolekandesüsteemi arengus.“
Mati Sinisaar: „ Lastehoolekanne Peeteli kirikus 1997 -2017.“
Jane Snaith: „Lapse esimene põhiõigus“
Avo Üprus ja Pia Ruotsala: „Peretöö ja uuenev diakoonia“
Külalis(välis)esineja ettekanne
12.20 – 13.00 Töögrupid (kohv ja tee)
13.00 – 13.40 Lõunapaus kergete suupistetega. Võimalus tutvuda Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse elu ja tegevusega. Korraldab Liia Vain, sotsiaalkeskuse direktori asetäitja kasvatusalal
13.40 – 14.20 Paneel:
Esinejad: töögruppide esindajad. Võtmeteemade ja –tulemuste väljatoomine; küsimused-vastused
14.20 – 14.30 Ettepanekud korraldusgrupi poolt: koostööplatvormi ja töörühmade moodustamine – nt initsiatiivgrupp “Eestimaa ilma orbudeta”
14.30 – 15.20 Stendiettekanded; vabas vormis suhtlemine, kohvilaud
Moderaatorid on Riina Solman ja Avo Üprus
Konverentsi korraldavad EELK diakoonia- ja ühiskonnatöö talitus, MTÜ Igale Lapsele Pere ning Ühiskonnatöö sihtasutus.
Info ja registreerumine:
Avo Üprus, avo.uprus@eelk.ee, 502 0857
Kadri Kesküla kadri.keskula@eelk.ee