07.10.16-08.10.16 toimus Jõhvis Petlemma Metodisti koguduse saalis tugiisikute koolitus
07. Oktoobril toimus Rakvere Kolmainu koguduse majas Viru teabepäev. Koos arutati teenuste arendamist puuetega lastele ning teisigi koostöö võimalusi.
EELK projektijuht ja jurist Merit Jõgi tõdes, et on peetud läbirääkimisi erinevate Harjumaa valdadega ning enamikega on saavutatud ka hea kontakt. Murekohtadena nähti halba infolevikut lapsevanemateni ja nende inimeste väikest arvu, kes soovivad saada tugiisikuks.
Avo Üprus tõdes, et tänapäeval viime me inimeste hulgas läbi arvamusküsimustike, mille tulemustest võib järelduda, et 70% inimestest näeks kirikut tegusamana sotsiaalvaldkonnas.
Eva Üpruse ettekanne tuletas kõigile meelde puuetega laste keerulist olukorda, kus nõudlus teenuste järel on tunduvalt suurem kui pakkumine.
SEMPRE projekti avakonverentsil Berliinis räägiti väljakutsetest, mis Läänemere riikide maapiirkondade ees seisavad ning sellest, kuidas jõuda inimesteni, kes võiksid sotsiaalseid teenuseid saada ja pakkuda. Toodi näiteid, kuidas kohalikul tasandil on väiksest algatusest sündinud midagi suuremat. Olulisim on koostöö erinevate partnerite vahel.
Enda sündmust saab kirja panna 1. novembrini Ühisnädala veebilehel www.uhisnadal.ee, klikkides nupul „Lisa sündmus” ja täites ankeedi.
Teie sündmus lisatakse üle-eestilise Ühisnädala programmi.
Ühisnädal on kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustav nädal, mis toimub juba neljandat korda ja mis leiab aset novembrikuu viimasel nädalal 21. – 27. novembril, kodanikupäeva lähistel. 2015. aastal viidi üle Eesti Ühisnädala raames läbi 227 sündmust, millest võttis osa enam kui 11 700 inimest. Need sündmused toimusid igas maakonnas ja neid korraldas kümneid organisatsioone.
Ühisnädala toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Lisainfo:
Algas järjekordne SEMPRE partnerite kohtumine, seekord Berliinis
Olime Kirikute alal. Meie päralt oli terve ilus renoveeritud Paide kirik, selle ees telk ja plats ja teadetetahvel. Kirikusse püstitasime peapiiskoppide teemalise näituse – see sisaldab ka piiskopluse põhiväärtusi ja piiskopkondade ajalugu Eestis –, ja suurelt ekraanilt jooksid klipid: Avo Üpruse intervjuu peapiiskop Urmas Viilmaga, eelmise aasta arvamusfestivali ja oluliste konverentside salvestised…
Meie kavas oli kahe probleemi tutvustus: perede elu võimalikkusest maapiirkondades ja (eks)vangide rehabilitatsioon. Viimane teema oli üleval veel vähemalt kahel laval – igal oma rõhuasetus. Vestlusringides osales aktiivselt ca 40 inimest, kirikust ja meie alalt käis läbi vähemalt 200, kes ka arvamusi avaldasid. Koguduse lahked prouad olid küpsetanud ja katnud imelised kohvilauad.
Elust maapiirkondades, keskendudes peredele…
Kas elu maal on üldse võimalik?
Kas perede elu maal on võimalik?
Kuidas lapsed selle üle elavad? Mida nad kaotavad – või hoopis võidavad?
Missuguseid teeenuseid peaks pakkuma, et elu oleks mitte ainult võimalik, vaid elamisväärne?
Juba meie probleemi püstitus – perede elu võimalikkusest maapiirkondades – osutab, et oleme lasknud end stampidesse meelitada. Paide suhtluse tulemusena peab probleemi ümber sõnastama.
Probleemiks ei ole elamine maal, vaid konkreetsed inimesed, pered oma võimaluste ja kitsaskohtadega. Ülekaalukalt oldi arvamusel, et maa ja linna piirid on praegu nii ähmased, et küsimust, kuidas lapsed maaeluga toime tulevad, on mõttetu esitada. Sõltub eelkõige perest, kuidas lapsed hakkama saavad. Iga peret, iga last tuleks analüüsida eraldi!
Keskkonnast tulenevad probleemid on üsna sarnased igal pool Eestis: hõre bussiliiklus toodab rohkesti probleeme just lastega peredele, majanduslikud võimalused aga ei luba isiklikku autot omada; arstiabi kolib linnadesse ja muutub raskesti kättesaadavaks; pangautomaate on hõredalt, raha kättesaamine keeruline; kauplusi suletakse järjest. Kokkuvõtlikult – ühistransport on kriitika all praktiliselt üle Eesti.
„Järjest rohkem on üksikuid eakaid inimesi, kes on jäänud maapiirkonda, kus on kaotanud kõik elementaarsete teenuste kättesaadavused.”
„Kaugemal tööle käimine sõltub suuresti bussiliiklusest.”
Perekonna teema sisaldab endas laia valikut erinevaid aspekte: vanemlikud oskused, lastetöö, põlvkondadevaheline suhe, mittetäielik pere, majandusraskustes pere, noorte iseseisvumine. Keskseks teemaks kujunes vajadus mitmekülgse ettevalmistusega spetsialistide järele, kes oskaksid nõustada, õpetada ja lepitada. Mitmed sotsiaaltöötajad tõid välja mure, et vanemad lihtsalt ei oska olla head vanemad, sageli ise ka pärit probleemsetest kodudest. Sellise kompleksteenuse järele vajadust kinnitasid enamus vestlusringidest osavõtnuid – maal ei ole küllaldaselt psühholooge ja sotsiaalpedagooge, kes probleemsete peredega töötaksid.
Siin on kogudustel suur tööpõld ees veel.Inimeste ootused on suured, aga kerkis ka küsimusi vaimulike ettevalmistusest sotsiaal- ja hingehoiutööks. Väikeste koguduste puhul napib ressursse ja korraldamisvõimekust. Suurem koordineeritus tuleks kasuks. Kogudustel soovitati osaleda jõulisemalt kohalikes võrgustikes ja omavalitsustel omakorda soodustada inimeste ühistegevust ja ettevõtlikkust.
Järelvalveta lapsed oli suur murekoht. Ema või isa või mõlemad töötavad välismaal, lapsed on omapäi. Õpetajad näevad näljas lapsi, kellel on rahagi, aga nad ei osta korralikku toitu. Ja kuna puudub vanemlik järelvalve, siis on ka õigusrikkumised kerged tulema. Ka siin oleks koguduste vabatahtlikel palju ära teha.
Toetused. Miinimumpalk ei motiveeri tööle asuma, seni kui saadakse erinevaid toetusi. Eriti halvasti mõjuvat lastetoetus, mille abil vegeteeritakse laste arvelt. Etteheiteid oli lastekodude kasvatajatele, kes ei oska/soovi noori eluks ette valmistada. Konkreetselt üks vestlusringis osaleja oli võtnud enda juurde lastekodust 14-aastase tüdruku, kes sai emaks, aga ei osanud mitte mingil viisil lapsega toime tulla.
Vajalikest teenustest lisaks eeltoodule:
Koduhoiuteenus;
Asendushooldused, päevahoiud nii lastele kui erivajadustega inimestele;
Kodus töötamise võimaluste propageerimine;
Pere rahaasjade juhtimine;
„Lapsed tänavalt ära” tegevused.
Noppeid arvamustest
Arvamused on seinast seina — Jaak Allik vs Paul-Erik Rummo, Urmas Reinsalu keskel.
Jaak Allik, Riigikogu liige, endine kultuuriminister:
Haldusrefórm lõpetab elu maalpiirkondades.
Urmas Reinsalu, justiitsminister:
Inimeseks jääda on võimalik igal pool. Kas inimene elab maal või linnas ei ole nii tähtis inimese enda vaatest, vaid on tähtis rahva vaatest, sest ei saa kõik olla Tallinnas.
Paul-Eerik Rummo, endine kultuuriminister:
(Paul-Erik Rummo on poeedi, filosoofi ja ausa inimesena probleemi üle sügavalt järele mõelnud. Paul-Eerik peav probleemi nii oluliseks, et on nõus saatma oma arvamused kirjalikult, vältimaks müra. Suurimad tänud!)
Minu arusaamine on laias laastus see, et parim elukeskkond lastega perele on maakohas, kus on korralikult toimiv internetiühendus ja lähiümbruses võimalikult mitmekesiseid maastikke (looduslikke kooslusi). Vanemate töökohad (juhul kui pole tegemist kaugtööga, mis oleks ideaal) peaks jääma kodust max. 25 km raadiusse. Lastehoiuvõimalus mõistlikus kauguses, ideaalis vanema töökohaga samas suunas. Põhikool samuti mitte liiga kaugel; koolibuss. Elementaarne arstiabi probleemideta kättesaadav. Ideaalne oleks sarnase haridustaseme ja eluhoiakuga sõprade perede, kellel ligikaudu ühevanused lapsed, olmeline ja suhtluslik koopereerumine ühe või naabrusasumite piires.
Tallinn on oma valdava õhkkonna ning logistika poolest lastele kindlasti halvem keskkond kui isegi suhteliselt isoleeritud pool-ääremaa kant, eeldusel, et vanemad on tublid, loodus ilus, võrguühendus funktsib ja läheduses on vähemalt mõnigi eakaaslane. Kuid ka mõned alevid ja väikelinnad on hakanud jälle ilmet võtma.
Siin nad on. Ilus kokkuvõte. Ilusad hetked:
* Eksinud laps, kel telefoni ajalimiit otsas, tuleb kirikusse, et paluda telefoni….
* Meid austab oma kohalolekuga peapiisop Urmas Viilma – efektne hetk: kui ta sisse astub, jookseb suurelt ekraanilt intervjuu temaga. Osalejatel on võimalik vaadata videot ja küsida otse peapiiskopilt endalt …:)
* Kiriku kõrval on teaduslava. Kui kirikukellad helisema hakkavad, pöörduvad teemadeks eetika, põhiväärtused, igavikulisus… teadusvõtmes.
Hea EL struktuuritoetuste huviline!
Innove ja Sotsiaalministeerium on avanud taotlusvooru, kuhu oodatakse projekte, mille raames pakutavad tegevused aitavad tööturule 16–29-aastaseid noori ning pikka aega töölt eemal olnud inimesi. Taotlusvooru rahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Innove tööelu keskuse juhi Ülle Luide sõnul saab projektides pakutavate teenuste abil pikaaegsetele töötutele ning noortele läheneda personaalsemalt, leida igale just sobiv teenus – pakutakse erinevaid nõustamisi ja koolitusi, tugiisiku võimalust, tööpraktikat tööandja juures, tööklubide tegevustes osalemist. „Selline lähenemine on mõeldud tööeluks ettevalmistamiseks. See aitab tekitada tööharjumust, arendada oskusi ja tõsta tööotsija enesehinnangut, et julgetaks ja tahetaks üldse tööle kandideerida,“ tõdeb Luide.
Toetust on Innovest oodatud taotlema juriidilised isikud, FIEd, kohalikud omavalitsusüksused ning valitsusasutused ja nende hallatavad riigiasutused. Toetust antakse ühele projektile 50 100 kuni 400 000 eurot.
Taotlusi saab esitada järgnevatele tegevustele:
- esimese ja teise taseme haridusega 16–29-aastaste noorte konkurentsivõime tõstmine ja tööle aitamine – taotlusvoor avati 1. detsembril 2015 ja on avatud kuni 30. juunini 2020 või kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni;
- pikka aega (vähemalt 12 kuud) tööturult eemal olnud inimeste konkurentsivõime tõstmine ning tööle aitamine – 2. taotlusvoor on avatud 22. augustist 2016 kuni 30. juunini 2020 või kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni.
Taotlusvooru tutvustamiseks toimuvad infopäevad 30. augustil Tallinnas ja 31. augustil Tartus.
Täpsem teave: www.innove.ee/struktuuritoetused/taotlusvoor
Ka käesoleval aastal on EELK ja EKN esindatud arvamusfestivalil. Tõsi küll, veidi erilises formaadis. Millises? Ühiskonnatöö juhataja Avo Üprus vastab: “EELK Paide kogudus on sel aastal otsustanud avada lisaks kiriku ustele ka kohviku, kus inimesed saavad mõtteid vahetada. EELK Konsistoorium on saatnud arvamusfestivalile rändnäituse Eesti piiskoppidest läbi aegade, mida saab näha linna keskväljakul kõrguvas kirikus. Kohvik on selle kõrval ning seal võib mõlemal päeval näha videoprogrammi, mille avab EKN juhatuse liige Meego Remmel, üles astuvad projektijuhid Eerik Jõks ja Kaisa Kirikal. Arutelu maaelu teemadel käivitab SEMPRE projekti tutvustus. Tegemist on suure, kolmeaastase projektiga, millega tahetakse elavdada koguduste koostööd omavalitsustega ning tuua teenused maainimesele lähemale.
Telgikohvikus saab näha ja kuulda eluväärtustest, Perekeskuse inimesed õpetavad kasutama suhete ehituskive ning ekraanile kuvatakse kolmveerandtunnine eksklusiivintervjuu peapiiskop Urmas Viilmaga. Lehitseda saab raamatuid ja infomaterjale, mida toob endaga Ühiskonnatöö sihtasutuse koordinaator Merle Krigul. Tema on oma varamuga kohal juba teist aastat.
Diakoonia- ja ühiskonnatöö talitusel on hea meel Teid kutsuda koolitusele
Tugiisik raske ja sügava puudega lapsele
Asukoht: Harkujärvel, Kiriku tee 2, Harkujärve kirikus (peatus Kiriku: buss nr 27 sõidab maja ette)
Koolituspäevad on jaotatud:
10.06, 11.06, 12.06.2016 kell 10.00 – 16.00
17.06, 18.06, 19.06.2016 kell 10.00 – 16.00
Koolitusel antakse ülevaade:
tugiisikuteenuse olemusest,
tugiisiku rollist perekonnas,
tugiisiku rollist lasteaias ja koolis,
esmaabist puudega lapsele,
sagedamini esinevatest puuetest,
suhtlemisvahenditest töös (pildid, kaardid, viiped jm),
suhtlemisest lapsevanematega,
rehabilitatsioonisüsteemist Eestis,
puudega lapse arengust ja toetamisest.
Koolitajateks on:
Merit Jõgi, jurist: annab ülevaate raske ja sügava puudega lastele suunatud projektist, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Mare Liiger, pikaaegse kogemusega erakorralise meditsiini arst. Lemme Niibo, töötab koolis õppejõuna ja on tugiisik.
Eva Üprus, Maarja kooli tugikeskuses
kasvataja-tugiisik ja on rehabilitatsioonimeeskonnas psühholoog. Moonika Haili, eripedagoog.
Koolitusele on oodatud need, kes soovivad alustada tööd raske või sügava puudega laste tugiisikuna.
Koolituse maht: 60 ak.tundi millest 48 ak.tundi auditoorset ja 12 ak.tundi iseseisvat tööd Koolituse hind 120 eurot (sisaldab koolitust, materjale, kohvipausi ja lõunasööki).
Registreerumiseks saada kiri: keili.kollamaa.rander@gmail.com
Osalejatele väljastatakse tunnistus.
Päevakava
Koolitus: Tugiisik raske ja sügava puudega lapsele
10.00 – 11.30 Loeng
11.40 – 13.00 Loeng
13.00 – 13.30 Loeng
13.30 – 15.00 Loeng
15.10 – 16.00 Loeng
Ajakava on igal päeval sama, esinejad ja teemad muutuvad.