Võrreldes 2007-2013 väldanud Euroopa eelmise generatsiooni programmidega on rahastust 40% suurendatud ning eelarve uueks programmiperioodiks on 14,7 miljardit eurot.

Erasmus+ programmis soovitakse tihedamalt siduda haridus-, koolitus- ja noorteprogramme ning poliitilisi lahendusi. Oluline on, et programm vastaks senisest paremini elukestva õppe paradigmale, oleks taotlejate jaoks mõistetavam, kasutajasõbralikum ning paindlikum.

Formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppimise koondamine ühe programmi alla peaks looma sünergiat ja soodustama hariduse, koolituse ja noorsootöö eri valdkondade vahelist koostööd.

Uue programmi ülesehitus ei järgi varasemat valdkondlikku jaotust, vaid hariduse ja koolituse valdkonnas täidetakse programmi eesmärke järgmiste meetmetega:

a) Õpiränne (Key Action 1)
b) Strateegiline koostöö  (Key Action 2)
c) Poliitikate kujundamine (Key Action 3)

Vaata ka Euroopa Komisjoni Erasmus+ programmi veebilehte.

http://adm.archimedes.ee/erasmusplus/#

PMN TOETUSED MITTETULUNDUSÜHENDUSTELE

Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt Põhja- ja Baltimaade mittetulundusühenduste toetuse esitamise tähtaeg 1.märts 2014.a
Toetuse eelarve 41 000 €
Toetussumma ühe projekti kohta 2700 – 13500 eurot
Keel: inglise

Põhja-ja Baltimaade koostööprojektide eesmärgiks on kodanikuühiskonna tugevdamine ja ühiskonna sidususe suurendamine Põhja- ja Baltimaades. 2014.a. prioriteetseks suunaks on kestlik areng.
Taotlusi saavad esitada mittetulundusühendused ja sihtasutused.

Täpsemad suunised: http://www.norden.ee/et/meist/toetused/pohja-ja-baltimaade-mittetulundusuhingud

Vahetusprogramm ametnikele ja mittetulundusühenduste esindajatele mille raames toetatakse külastusi, kohtumisi ja konverentsidel osalemist.
Toetuse eesmärgiks on Eesti ametiasutuste ja MTÜde ning PMN allasutuste ja koostööorganisatsioonide vahelise koostöö tekitamine ja tugevdamine.

Eelarve 13 800 EUR aastas, taotlust toetuse saamiseks võimalik esitada aastaringselt.

Täpsemad suunised PMN Eesti esinduse kodulehelt: http://www.norden.ee/et/meist/toetused/vahetusprogramm-ametnikele-ja-mittetulundusuhingute-esindajatele

Korralik väljaõpe on kuriteost mõjutatud inimestega töötamisel üks olulisemaid nõudmisi. On oht, et ning tõhususnäitajaid on see, kui hästi kohtleme kuriteoohvreid.
EL direktiivi 25. Artikkel määrab ohvritega töötamise minimaalsed standardid kõigis liikmesriikides, et garanteerida professionaalide üldine ning ka spetsiaalne väljaõpe ohvritega erapooletul, austaval ning professionaalsel moel käitumiseks.
otimaa Ohvriabi on saanud Euroopa Nõukogult rahastuse, et viia läbi 2 aastat kestev project nimega SecJus – Skilling EU Criminal Justice Professionals for Positive, mille tulemuseks on ning kohtute töötajate väljaõppeks kasutatav standardpakett, mis oleks kasutatav kõigis Euroopa riikides, et spetsialiste ohvrite vajadustele tundlikult lähenema õpetada ning garanteerida, et ohvreid koheldakse õigesti igas kriminaalõigussüsteemi osas.

Projekti partnerriikideks on Eesti, Portugali ja Slovakkia Ohvriabi.
17.dets 2013 tulid kokku eksperdid politseist, prokuratuurist, akadeemiast, riiklikust ohvriabist, Eluliinist, vanglast, diakooniatöö tegijad ning indiviidid, kellel on olulisi teadmisi nende alade ning neis kasutatava väljaõppe kohta ning kes on kursis ohvrite vajadustega. Kohtumisel püüti leida sisendit projekti elluviimiseks. Välja toodi mitmeid kitsaskohti teenuse kvaliteedis ning selle kohta tehakse ettepanekud koolituspaketi jaoks veebruaris järgmisel projekti kohtumisel Brüsselis.

Projektijuhiks Eestis on Kuriteoohvrite Toetamise Ühingust Keili Kollamaa.

Detsembri alguses toimunud nõupidamisel Järva Maavalitsuses olid esindatud EELK diakooniatalituse, EELK Järva-Peetri, Türi, Paide, Järva-Jaani ja Anna ning Türi Misjonikogudus, Järvamaa Kristlik Keskus, Paide Baptistikogudus samuti Järvamaa Omavalitsuste Liidu ja Järva Maavalitsuse esindajad.

Ühisnõupidamise käigus selgitati välja peamised koostöö valdkonnad koguduste omavahelises suhtluses ja ka omavalitsuse kui partneriga. Oskuste ja kompetentsi jagunemisel oikumeeniliste ühistegevuste käigus on tähtis osa organiseeritusel ja teabe liikumisel. Senine koostöö on toiminud ilma lepeteta.
Ümarlaual tekkinud mõte muuta kokkusaamised regulaarseteks millel on omad eesmärgid ja ootused. pikemaks arengusuunaks peeti vajalikuks muuta kogudused ühiskonnas kuuldavaks ja nähtavaks.