Rahvusvaheline Läänemere regiooni Interreg projekti SEMPRE (Social Empowerment in Rural Areas) raames ellu kutsutud kirikutevaheline ristivanemate väärtustamise töörühm kogus 23. märtsist 15. juunini 2018 ristivanemluse teemalisi lugusid.
Usk, mis toidab meid
Me ei saa valida oma perekonda, milles ilma sünnime. Kõik need väärtused tulevad meile sünniga kaasa. Olen väga tänulik, et mul on olnud väärtuslikud vanemad ja lähedased, kes mind on kasvatanud. Elu on elatud ka raskel ajal. Usuga on sama lugu, selle on kinkinud suur Jumal mulle juba kodust kaasa lapsena. Minu vanemad olid usklikud, kes lugesid kodus piiblilugusid.
Minu vanemad on ristitud ja käisid 1932. aastal Hargla kirikus leeris. Seal oli siis noor õpetaja Jaan Major. Isa ja ema abiellusid 12. märtsil 1935. aastal. Mina sündisin vanemate esimese lapsena 26. juulil 1936. aastal. Mind ristiti Hargla kirikus 11. juulil 1937. aastal. Ristis õpetaja Jaan Major.
Peagi algas raske sõjaaeg. Osa kirikuid hävitati ja elu muutus raskeks. Jumala armuga elasime selle kõik üle. Meie peres kasvas neli last. Mina olin kõige vanem ja pidin kodust lahkuma kõige esimesena. Läksin õppima Antsla Põllumajanduse tehnikumi. See oli aastal 1952. Tehnikumi direktor sundis meid astuma komsomoli, aga meie kursus ei astunud. Kooli lõpetasin 1956. aastal ja mind suunati tööle Borodino kolhoosi agronoomiks. See oli nooruse ilusaim aeg. Suur tähtsus oli ka toredatel kaaslastel.
Hargla kirikus algas 1957. aastal leerikool. Meie kolhoosist oli leeritundidest käimisest huvitatud 16 noort. Leeri õnnistamise päev oli 17. juuli 1957. aastal. See päev on mul meeles nagu oleks see juhtunud täna. Pärast leeris käimist sain oma töökohas Varstu masina-traktorijaamas noomituse ehk käskkirja. Usun, et suur Jumal hoidis mind, et sain jätkata oma töökohal.
Kirjutan veel ka oma ristivanematest. Ristiemad olid Austra ja Oldi, mõlemad 20aastased noored inimesed. Austra sünnipäev oli ka 26. juulil nagu minulgi. Ta abiellus noorelt ja asus elama Tallinna. Seal hakkas ta tööle ajalehe Rahva Hääl toimetuses. Tema peres oli kolm tütart. Kõik suved veetsid nad Võrumaal minu vanemate kodus. Ristiema Oldi oli suure Ansi talu tütar ja tema saatus oli karm. Ta viidi 1949. aastal Siberisse, kus suri tema isa. Ise jõudis ta tagasi Eestisse koos emaga.
Kui leeripäev oli möödas, siis sain endale esimese ristipoja Reinu, kes on mu sugulane. Ristimine toimus sügisel 1957. aastal ja õpetaja toodi ristimisele kodutallu hobusega. Oma ristipoja Reinuga on olnud mul tihe side siiani. Teine ristipoeg on Jüri, kelle vanematega elasime ühes külas. Jüri pidas mind alati meeles ja käis koos emaga isegi haiglas vaatamas. Ta elab praegu Rõuges koos abikaasa Elega, kes on Rõuge kiriku organist. Peale ristipoegade on mul ka üks ristitütar Maire. Ta on mu õe tütar. Elab Pärnumaal ja temaga on mul väga tihe side. Iga päev helistame üksteisele.
Minu ema käis kuldleeris Hargla kirikus. Leeripäev oli maikuus 1982. aastal. Leerilapsi oli hulga ja neid õnnistas õpetaja Jaan Major, kes oli neid õnnistanud ka leeripäeval 1932. aastal. Kohal oli ka õpetaja abikaasa Linda Major, kes oli samuti õpetaja seisuses. Ta rääkis nii hästi, et leerilastel ja kirikulistel olid pisarad silmas. Meie olime oma emaga koos kirikus. Minu poeg elab praegu Võrus. Tal on peres kaks poega. Oma poja ristisin lapsena. Pojalapsed elavad Tartus ja neil on oma perekonnad ning kuuluvad Pauluse kogudusse.
Olen juba 16 aastat lesepõlves elanud, kuulun Karula kogudusse ja elan Lüllemäel. Karula kirikus käisin kuldleeris. Kohal olid ka minu ristilapsed. Mina, vana inimene, tunnen suurt rahuldust kui saan minna jumalateenistusele kirikusse. Seda tunnet ei saa sõnadesse panna. Usul on imeline jõud, see aitab meil ka raskustest üle saada. Jumalasõnaga on meid ristitud ja see aitab meil meelt parandada. Praegu on kaunis kevad, see on imeline. Tore kui meile antakse aastaid, kuid on imeline ka see, mis meid läbi neist aastatest on kandnud. Meil kõigil on oma elu, oma aeg ja lugu. Jumal anna mulle mõistust ja jõudu elamiseks!
Jumal õpeta paluma nõnda,
et ma kaugele sinust ei jää.
Aita alandades sinu ees käia,
et su tahtmist täidaksin ma.
Aita elada südamest sulle
oma vaimuga täida mind ka.
Rohkem kingi sa armastust mulle,
et sulle jääda võiks ustavaks ma.
Oma vaimuga pese mind puhtaks,
sinu armastus lõpmata on.
Olgu elu mul sinule ohvriks
siis kord igavest elu saan ma.
Aino Raam, 81 a, EELK Karula koguduse liige. Kevad 2018