S\u00e4\u00e4l pidu pillerkaari leime<\/p>\n\n\n\n
Ja koplin laia kivi p\u00e4\u00e4l<\/p>\n\n\n\n
v\u00f5ileiba, kamak\u00e4kki seime,<\/p>\n\n\n\n
mis ristiema jagas s\u00e4\u00e4l.<\/p>\n\n\n\n
(Rennit \u201eMul meelen kuldne kodukotus\u201c<\/em>)<\/p>\n\n\n\n Mustla linna algkoolis viidi algklasside \u00f5pilasi traditsiooniliselt ikka Tarvastu surnuaia taga asuvasse Kitsi k\u00fclla, kus elasid Rennitite talus \u201eMul meelen kuldne kodukotus\u201c laulu autori otsesed j\u00e4reltulijad.<\/p>\n\n\n\n Foto: Internetist<\/p>\n\n\n\n Olga Jaan juhatas meelsasti soovijaid m\u00e4est alla, kopli veereoma kunagise talukrundil asuvale laulust tuntud laiale kivile. Seistes klassikaaslastega 1970. aasta kevadel sellel lamedal, maa sees asuva graniitkivi maapealsel tahul, laulsime koos \u00f5petaja Kaarel M\u00e4eoruga seda tuntud tarvastumurdelist laulu.<\/p>\n\n\n\n Kamak\u00e4kki jagavaks ristiemaks oli meile v\u00e4ga selgelt, \u00fcheselt ja enesestm\u00f5istetavalt n\u00f5ukogude tavandi j\u00e4rgi ilmalikul nimep\u00e4eval saadud pere l\u00e4hisugulane. Loodusloo \u00f5petaja Kaarel oli ka kolhoosis partorg ja pidas muuhulgas uhkelt ja enesekindlalt teadusliku ateismi loenguid, mis olid maavillaselt mahlakad ja muheda huumoriga.<\/p>\n\n\n\n Aastak\u00fcmned hiljem, kui kirik p\u00f5lu alt p\u00e4\u00e4ses, l\u00e4ks ta muidugi toonase kiriku\u00f5petaja, Harri Haameri pojapoja, Markus Haameri juurde leeri. Siis saidki paljudest kirikuvastastest Saulustest \u00fcht\u00e4kki kirikus\u00f5brad ja ustavad Paulused (vt Ilm 3, 15-16).<\/strong><\/p>\n\n\n\n Riiklik kevadp\u00e4ev<\/strong><\/p>\n\n\n\n Tulles tagasi eelpool nimetatud traditsiooni – riikliku kevadp\u00e4eva juurde, mis oli suvep\u00e4evade ehk rahvakeeles v\u00f5saleeriks nimetava sissejuhatavaks rituaaliks ehk t\u00e4histas lasteaiast lahkumist ja kooliminekut. Kuidas see toimus? Linna kultuurimajas m\u00e4ngis kohalik umbes 15-liikmeline puhkpilliorkester. ENSV lipp toodi pidulikult 300-kohalisse rahvast tulvil saali, kus partorg pidas s\u00fctitava k\u00f5ne.<\/p>\n\n\n\n Kooli \u00f5pilased deklameerisid J. Smuuli ja D. Vaarandi luulet ja kolhoosi \u201eKoit\u201c esimees Arnold Almers (endine Wehrmacht\u2019i s\u00f5dur) jagas pidulikult meile, kahek\u00fcmnele lapsele, k\u00e4tte \u201eristimise\u201c tunnistused. Minugi peres oli see pidulik ja kena p\u00e4ev, kus p\u00e4rast pidulikku aktust jalutasime koos Tarvastu j\u00f5e \u00e4\u00e4rsetesse kaunitesse paikadesse.<\/p>\n\n\n\n H. Roose foto 1968. aasta \u201eristimise\u201c p\u00e4evast.<\/p>\n\n\n\n Selleks ajaks olid kahjuks k\u00f5ik mu vanavanemad surnud, kelle hulgas just vanaemad olid igap\u00fchap\u00e4evased kirikulised. Nemad oleksid muidugi n\u00e4inud l\u00e4bi sellest n\u00f5ukoguliku humanismivaimu riukast ja puru silmaajamisest.<\/p>\n\n\n\n Mu isa Kustas, kes oli p\u00f5hikooli ehk 8-klassi haridusega ja pidas ennast ikka rahvuslaseks, tundus \u00f5nnelik, et tema ainuke poeglaps sai osa nn Hru\u0161t\u0161ovi aja sula pakazuhast elik rahvuslikust tavandist. \u201eRistiisaks\u201c oli minu tore t\u00e4dimees Heino T\u00f5rvast, kes oli sealses tarbijate kooperatiivis juhtiv spetsialist. Ristiemaks emapoolne sugulane, t\u00e4di Selma pealinnast, kes t\u00f6\u00f6tas vist m\u00fc\u00fcjana.<\/p>\n\n\n\n Niipalju siis \u201ekenast\u201c tavast, mille \u00fcks peamisi korraldajaid Mustlas oli seesama kodukandi ajalugu ja loodust h\u00e4sti tundev politruk-k\u00f6ster Kaarel. Teatud m\u00f5ttes oligi ta ilmalik k\u00f6ster, kes \u201eristis\u201c ja \u201eleeritas\u201c, keda vaja. Hiljem tuli meelde kiriku\u00f5petaja Harri tabav lause n\u00f5ukaaja tavandite kohta. Ta \u00fctles, et kurat olevatki v\u00e4ga osav Jumala ahv.<\/p>\n\n\n\n Harri Haamer<\/strong><\/p>\n\n\n\n Igatahes n\u00f5ukogulik \u201eusutalitus\u201c oli meeldej\u00e4\u00e4v ja kantud humanistlikust vaimust. See viimane saatiski aastaid mind kuidagi inimlikust tahtest ja hingesoojusest p\u00e4rjatuna kuni oma keskkooli teedel kohtasin alati heatujulist ja muheda huumoriga p\u00e4ris kiriku\u00f5petajat Harry Haamerit (edasp HH).<\/p>\n\n\n\n Sageli n\u00e4gime teda s\u00f5itvat jalgrattaga. Ta kandis samal ajal pastoris\u00e4rki elegantse \u00fclikonna ja h\u00f5beristiga. Mustla inimesed m\u00f5istatasid sageli, et miks on nende \u00f5petajal alati jalgratta pakiraamil seljakott. Arutleti, kas ta ka virutab nagu k\u00f5ik teised.<\/p>\n\n\n\n Kiriku\u00f5petaja toonases v\u00e4ikelinnas oli nagu v\u00f5\u00f5rkeha v\u00f5i k\u00fclaline teiselt planeedilt. Samas peeti teda v\u00e4ga targaks. Ta olevat l\u00e4hi\u00fcmbrusest partorgi k\u00f5rval ainuke, kes lugenud l\u00e4bi Karl Marxi peateose \u201eKapital\u201c. Teati sedagi, et HH-l keelati loenguid pidada Usuteaduse instituudis. Teatud m\u00f5ttes esindas HH Tarvastu kihelkonna rahvale k\u00f5ike seda, mis oli enne s\u00f5da n-\u00f6 Eesti \u201ekuldajal\u201c.<\/p>\n\n\n\n T. Kuusemaa foto aastast 1984.<\/p>\n\n\n\n Enamikule minu klassikaaslastele r\u00e4\u00e4giti kodudes, et Eesti Vabariigi esimene riigikogu l\u00f5i maailmas ainulaadse p\u00f5hiseaduse, mis kehtestas k\u00f5ikidele riigis elavatele rahvastele kultuurautonoomia. Samuti kuidas Eesti k\u00fclades ja linnades elasid \u00f5nnelikud ning karsked vabad kodanikud. Ka, et piirid olid avatud nii noortele kui ka vanadele. Seda aega idealiseeriti ja kindlalt seisis selles pildis kirik kui kultuuri ja hariduse kandja.<\/p>\n\n\n\n Ma ei tea kas \u00f5nneks v\u00f5i \u00f5nnetuseks olin agar suhtlema oma tuttava kiriku\u00f5petajaga. Miski t\u00f5mbas magnetina tema poole. Vist juba 8. klassis teadsime, et kiriku\u00f5petajat kutsuvad tema s\u00f5brad taadiks.<\/p>\n\n\n\n Teist \u00f5pilasmaleva t\u00f6\u00f6suve veetsime 1977. aastal kodukandi \u201eVambola\u201c r\u00fchmas. Elasime vanas Tarvastu k\u00f6strikoolis, kus organiseerisime endile kultuurilist silmaringi arendamist Tarvastu kirikus. Taat oli lahkesti n\u00f5us ja nii me siis kolmek\u00fcmnekesi istusime punastes s\u00e4rkides p\u00fchap\u00e4evasel jumalateenistusel ja p\u00e4rast seda n-\u00f6 leeritunnis, mida \u00f5petaja meile lahkesti ja k\u00f6itvalt pidas. Saime teada, kuis asjad tegelikult VABAS maailmas toimivad ja toimisid enne s\u00f5da!<\/p>\n\n\n\n Meie komand\u00f6riks oli Eero J\u00e4rvek\u00fclg, kellest sai hiljem Viljandi Jakobsoni 1. Keskkooli direktor. Temagi arvas, et koolinoorte silmaring peab olema avar. Ei osanud siis aimata, et umbes k\u00fcmne aasta p\u00e4rast algab meie maal laulev revolutsioon, kus paljud kirikud saavad samasugusteks rahva kogunemiskohtadeks ja neis hakatakse kontserte, loenguid ja muid rahvast eneseteadlikkusele juhtivaid \u00fcritusi korraldama.<\/p>\n\n\n\n Ristimise ettevalmistus<\/strong><\/p>\n\n\n\n P\u00e4rast tormilist malevasuve leidsin end taas Tarvastu koguduse pastoraadist. Sellel s\u00fcgisesel p\u00e4eval olid Haameritel k\u00fclalised Leningradist. Mind tutvustati t\u00f5mmule kongus ninaga vibalikule mehele, kes olevat Venemaal tuntud kirjanik Vladimir Savitski. Koos temaga olid kaasas kaks s\u00f5bralikku sihvakat daami, kellest vanem kirjaniku abikaasa ja noorem t\u00fctar.<\/p>\n\n\n\n M\u00e4letan selgesti, kuidas olin meeldivalt \u00fcllatunud, et mu keskkoolis vihat vene keele alused kulusid n\u00fc\u00fcd marjaks \u00e4ra. Sain teada, et Vladimir on v\u00e4ga intelligentne, ent seejuures ilmavaatelt ateist. Kunagi ammu olevat ta olnud t\u00f5siusklik kristlane, ent sovetiaja \u201eKurjad vaimud\u201c (vt F. Dostojevski \u201eSortsid\u201c) olevat riisunud temalt usu Jumala \u00f5iglusesse. Seejuures tundus, et nad olid HH-ga jaganud \u00fchist Gulagi \u201eelu\u00fclikooli\u201c karmi saatust. Kusagil Kaug-Ida transiitlaagris nad s\u00f5brunesid ja vennastusid. Kuid oma ateismi r\u00f5hutas Vladimir kuidagi kelmika ja iroonilise muigega, tema kirikukriitiline suhtumine ei v\u00e4listanud suurt tundmatut, keda kutsutakse Saatuseks v\u00f5i Loojaks.<\/p>\n\n\n\n Taat oli silmn\u00e4htavalt minu seekordse saabumisese \u00fcle r\u00f5\u00f5mus ja teatas pidulikult oma plaanist mind ristida. Ehkki ma polnud otseselt tavap\u00e4rastes leeritundides k\u00e4inud, siis ometi arvukad vestlused ja arutlused Piibli, katekismuse, kirikukalendri ja kirikuloo \u00fcle olevat piisav ettevalmistus.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Leppisime kokku, et r\u00e4\u00e4gin kodus vanematele, mis teoksil. L\u00e4ksingi koju ja teatasin, et t\u00e4na \u00f5htul saab minust Jumala laps, mind ristitakse. Isa ja ema tardusid soolasammasteks ja \u00fctlesid, et mind ju ristiti Mustla kultuurimajas k\u00fcmme aastat tagasi. Isa teatas otsustavalt ja lakooniliselt, et kui ma seda teen, siis \u00e4rgu ma koju enam tulgu, l\u00f5i mulle jalaga matsu tagumikku ja \u00fctles: “Kao, kus kurat!”<\/p>\n\n\n\n Ristimine<\/strong><\/p>\n\n\n\n Olin enne juhtunut lugenud Matteuse evangeeliumist l\u00f5iku pealkirjaga “Karm valik” (Mt 10,34-39) ja otsustasin raske s\u00fcdamega, aga kindlalt valida Jumala tee. Piibli tekst k\u00f5netas mind sellel eluperioodil erilise selguse ja elavusega. See raamat andis mulle igaks p\u00e4evaks juhiseid ja n-\u00f6 n\u00e4pun\u00e4iteid. J\u00f5udsin oma narmendavate ja v\u00e4ljaveninud teksadega ja p\u00f5ksuva s\u00fcdamega Tarvastu kiriku juurde enne sakramendi seadjaid.<\/p>\n\n\n\n L\u00f5puks tulid nemadki ratastega ja l\u00e4ksime k\u00f5rvalmajja kirikumehe k\u00e4est v\u00f5tit k\u00fcsima. Sealt saime ka kopsiku koos puhta veega. Taat m\u00e4ngis orelit, pidas k\u00f5ne ja ristis mind Isa, Poja ja P\u00fcha Vaimu nimesse. Palvetasime koos altariaiale p\u00f5lvitades ja tehtud see oligi. Vladimir kallistas mind ja \u00fctles, et kuigi ta pole kristlane, on ta mu ristiisa ja ta palvetab mu eest. See ju ongi \u00fcks peamisi ristivanema tunnuseid.<\/p>\n\n\n\n Taat r\u00f5hutas oma k\u00f5nes Jumala kuningriiki ja manitses, et ma ei vaataks tagasi selja taha ja sirutuksin ettepoole. Kui teatasin, et isa viskas mu kodust v\u00e4lja, kutsus ta mind lahkesti enda juurde. Palusin, et saaksin veeta esimesed p\u00e4evad kristlasena elades kirikus, niikaua kui Jumal annab selgust.<\/p>\n\n\n\n Elu kristlasena<\/strong><\/p>\n\n\n\n See paistis taadile v\u00e4ga meeldivat ja ta juhatas mind k\u00e4\u00e4rkambri laepealsele p\u00f6\u00f6ningukambrisse, kus asus vana sohva m\u00f5ne p\u00e4evatekiga ja hunniku raamatutega, mis olid \u00fcksteise peale riita laotud. P\u00f5hiliselt olid need kuulsa Tarvastu \u00f5petaja M. J\u00fcrmanni raamatukogusse kuulunud saksakeelsed v\u00e4ljaanded “Mitteilungen Liev- und Curl\u00e4ndishe Generalkonsistoriums” ja samuti paksudesse k\u00f6idetesse k\u00f6idetud tsaariaegsed saksakeelsed missionilehed.<\/p>\n\n\n\n \u00dches riidas olid taadi k\u00e4sikirjalised t\u00f5lked, loengukonspektid ja kirjavahetus. \u00d6\u00f6bisin seal n\u00e4dala, korra p\u00e4evas k\u00e4isin pastoraadis s\u00f6\u00f6mas ja aitasin ka Harri abikaasat Maimut aiat\u00f6\u00f6des. M\u00e4letan, et olin \u00fcsna rahul ja \u00f5nnelik. \u00dchel \u00f5htul tuli isa mulle kirikusse j\u00e4rele ja oli kuidagi vaikne, s\u00f5bralik. \u00dctles, et aitab k\u00fcll, tulgu ma julgesti koju, et nemad mulle mu valikutes vahele ei sega. Ja nad t\u00f5esti aitasid ja toetasid igati edaspidi mu tegemisi ka Tarvastu kiriku komandandina ja hiljemgi, kuni oma p\u00e4evade l\u00f5puni.<\/p>\n\n\n\n Samas ei saanud nad oma ainukesest lapsest palju uhkust tunda – pigem muret, piinlikkust ja meeleh\u00e4rmi, sest Mustlas vaadati viltu minusuguse \u201eullukese\u201c p\u00e4\u00e4le.<\/p>\n\n\n\n Alustasin seal siis suure entusiasmiga isa tr\u00fckimasinal Royal igasugu kristlike lendlehtede ja bro\u017e\u00fc\u00fcride tr\u00fckkimisega. Meelde on j\u00e4\u00e4nud David Yonggi Cho,David Wilkersoni, Dmitri Dudko, Sadhu Sundar Singh\u2019i, dr Raymond Moody jpt artiklite paljundamine kopeerpaberiga p\u00e4rgamendilaadsele \u00f5hukesele suitsupaberile 9-eksemplarise tiraa\u017eiga.<\/p>\n\n\n\n Foto aastast 1983 (Facebook)<\/p>\n\n\n\n Ei l\u00e4inudki palju aega kui Viljandi KGB kutsus taadi v\u00e4lja ja palus uue \u201etr\u00fckikoja\u201c tegevus l\u00f5petada. Haamerid arvasid, et v\u00f5iksin oma entusiasmi maandada Usuteaduse instituudis, kuhu nad mind lahkesti soovitasid. Enne andsid nad p\u00f5hjaliku \u00fclevaate eestiaegse Tartu \u00fclikooli teoloogia distsipliinidest. See oluline informatsioon aitas mind aastaid \u00fcle\u00fcldse vastu pidada sellel \u00fclip\u00f5neval, ent okkalisel teel. UI \u201eveidrikud\u201c v\u00f5i \u201efanaatikud\u201c avardasid ja innustasid p\u00f5hjalikumalt j\u00e4tkama juba dr Uku Masingu r\u00f5hutet ja postuleerit Eesti teoloogia maastikule oma juurekeste pistmist.<\/p>\n\n\n\n Ristivanemate varjud<\/strong><\/p>\n\n\n\n Siia v\u00f5iksin loole punkti panna, ent naasen ristivanemate varjude juurde.<\/p>\n\n\n\n Olin oma tagasihoidliku mineviku ponnistused unustanud ja ei pidanud neid oluliseks fikseerida kuni kuulsin uue aastatuhande alguses inimeste lugusid, kuidas paljudes kristlikes kirikutes k\u00e4ituti inimestega pealiskaudselt ja formalistlikult just ristimistel ja muudelgi ametitalitustel. V\u00e4ga legendaarsed ja m\u00f5jukad vaimulikud l\u00e4ksid 1990ndate alguses kaasa n-\u00f6 kristliku usubuumiga. Tr\u00fckikojad ilmutasid erinevaid plakateid, n\u00e4iteks k\u00fcsimusega \u201eKas te olete JUBA ristitud?\u201c.<\/p>\n\n\n\n J\u00e4rjest sagedamini kuulen n\u00fc\u00fcd 2018. aastal, kuidas 20-25 aastat tagasi ei k\u00fcsinud keegi 8-14aastaselt teismeliselt, kas ta soovib \u00fcldse ristimist. \u00dclikurvad ja dramaatilised on need noorukite l\u00e4bielamised, kuidas nad nuttes, \u00fcksi ja salaja pesevad meres v\u00f5i saunas maha oma vanemate v\u00e4gisi pealesurutud ristimist. Ei leitud aega ristimise s\u00fcgavat sisu ja t\u00e4hendust oma lastele selgitada. See oli moes ja v\u00e4\u00e4rikalt atraktiivne.<\/p>\n\n\n\n Eelnevat ma veel kuidagi suudan m\u00f5ista, ent kui r\u00e4\u00e4gitakse, kuidas suurtes leerides kutsuti inimesi ka masslaulatusele, siis see juba \u00fcletab m\u00f5istmise piire. P\u00e4ris ausalt – ma ei m\u00f5tle seda v\u00e4lja! M\u00f5nikord ei saanud abielluja arugi, et teda laulatati kristlikku abiellu!?<\/p>\n\n\n\n Neid konkreetseid meenutusi jagavad v\u00e4ga soliidsed ja v\u00e4\u00e4rikad Eestimaa kaasteelised liiga sageli minuga just peiedel. Kas siit ei leia me t\u00e4nase usulise leiguse, huvipuuduse ja kiriku liikmeskonna v\u00e4henemise p\u00f5hjusi? See v\u00f5ib ka olla minu subjektiivne liialdus! Siiski anti see mulle teiega jagamiseks ja m\u00f5tteaineks. Vaimulike vastutus on suur, see on suur ka koguduse n\u00f5ukogul, vanematel ja palvegruppidel.<\/p>\n\n\n\n Juhtus ka nii, et n\u00f5ukogude kevadp\u00e4eval antud ilmalik \u201eristiisa\u201c oli tegelikult EELK koguduse hingekirjas ja n\u00f5ustus osalemisega ilmalikus n\u00f5ukogude rituaalis. On ka r\u00e4\u00e4gitud, et 1990ndate aastate algul said nendest ilmalikest vaderitest automaatselt kristlikud vaderid lastele, kes toona kirikutes p\u00e4riselt ristiti. Seega vaderid igale parasjagu valitsevale v\u00f5imule!<\/p>\n\n\n\n Ristivanemluse t\u00e4htsus<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ristivanematel on oluline roll kristlase vaimulikus kasvamises. Minul on olnud \u201e\u00f5nne\u201c igat sorti vaderitega, kuid see ei pruugi juhtuda ju teistega! Oluline on \u2013 kas Sinu ristivanem oskab Sinu eest palvetada ja paluda ingleid sind kaitsma. Kui ise olen kellelegi vaderiks, siis ikka eestpalvetajaks, n\u00f5uandjaks ja vajadusel valmis v\u00f5tma enesele vanema kohuseid.<\/p>\n\n\n\n Minu leeriisa HH ja ateistist ristimise tunnistaja pidasid \u00fclioluliseks selge ja kaine peaga m\u00f5tlemist ja palvet. Kui need on olemas, siis kingitakse sullegi p\u00f5nev ja \u00f5nnistusrohke elu, isegi kui sind tabavad katsumused, pettumused v\u00f5i kannatused.<\/p>\n\n\n\n Ristivanema nimetusel on nii suur v\u00e4gi sees, et aegade keeristes selle kaaperdamine v\u00f5ib ikkagi olla abiks ja SUUNAN\u00c4ITAJAKS inimlapsele, nagu see oli minule. Muidugi teeb ristivanemluse kristlik sisu ja m\u00f5te ikka oma t\u00f6\u00f6d t\u00e4ielikult ja kandvalt, kui seda praktiseeritakse koos kogudusega.<\/p>\n\n\n\n Foto: 2017 HH 30. m\u00e4lestusp\u00e4eva teenistuselt Tarvastu kirikus.<\/p>\n\n\n\n Kui aga selgub, et sa ei m\u00e4letagi enam oma ristivanema nime, siis tea, et ta on kindlasti koos Sinu kaitseingliga, kes n\u00e4eb ja toetab sind ikka omamoodi sealtpoolt \u201ej\u00f5ge\u201c!<\/p>\n\n\n\n Pea meeles oma ristivanemaid ja ristilapsi, sest nad aitavad kanda su risti, sageli rohkem veel, kui seda taibata suudame! S\u00fcgavaimas kurbuses ja masenduses maha pestud ristimine on samuti m\u00f5istetav, ent isegi see ei takista ligiolevaid inglitest vadereid hoolimast kui saadavad sulle armastuse valgust.<\/p>\n\n\n\n Peeter Parts, 57aastane EELK Kolga-Jaani koguduse kiriku\u00f5petaja.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kevad 2018<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Rahvusvaheline L\u00e4\u00e4nemere regiooni Interreg projekti SEMPRE (Social Empowerment in Rural Areas) raames ellu kutsutud kirikutevaheline ristivanemate v\u00e4\u00e4rtustamise t\u00f6\u00f6r\u00fchm kogus 23. m\u00e4rtsist 15. juunini 2018 ristivanemluse teemalisi lugusid. VADERITE VARJUD S\u00e4\u00e4l pidu pillerkaari leime Ja koplin laia kivi p\u00e4\u00e4l v\u00f5ileiba, kamak\u00e4kki seime, mis ristiema jagas s\u00e4\u00e4l. (Rennit \u201eMul meelen kuldne kodukotus\u201c) Mustla linna algkoolis viidi algklasside […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":278,"menu_order":13,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-312","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/312","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=312"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/312\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/278"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=312"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-content\/uploads\/2020\/07\/vaderite1-1.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-content\/uploads\/2020\/07\/vaderite2.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-content\/uploads\/2020\/07\/vaderite3.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-content\/uploads\/2020\/07\/vaderite4.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-content\/uploads\/2020\/07\/vaderite5.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-content\/uploads\/2020\/07\/vaderite6.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n