{"id":310,"date":"2020-07-26T08:27:16","date_gmt":"2020-07-26T08:27:16","guid":{"rendered":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/?page_id=310"},"modified":"2020-07-26T08:27:18","modified_gmt":"2020-07-26T08:27:18","slug":"usk-mis-meid-toidab","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/ristivanematele\/ristivanemluse-lood\/usk-mis-meid-toidab\/","title":{"rendered":"Usk, mis meid toidab"},"content":{"rendered":"\n<p>Rahvusvaheline L\u00e4\u00e4nemere regiooni Interreg projekti SEMPRE (Social Empowerment in Rural Areas) raames ellu kutsutud kirikutevaheline ristivanemate v\u00e4\u00e4rtustamise t\u00f6\u00f6r\u00fchm kogus 23. m\u00e4rtsist 15. juunini 2018 ristivanemluse teemalisi lugusid.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator\"\/>\n\n\n\n<p><strong>Usk, mis toidab meid<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Me ei saa valida oma perekonda, milles ilma s\u00fcnnime. K\u00f5ik need v\u00e4\u00e4rtused tulevad meile s\u00fcnniga kaasa. Olen v\u00e4ga t\u00e4nulik, et mul on olnud v\u00e4\u00e4rtuslikud vanemad ja l\u00e4hedased, kes mind on kasvatanud. Elu on elatud ka raskel ajal. Usuga on sama lugu, selle on kinkinud suur Jumal mulle juba kodust kaasa lapsena. Minu vanemad olid usklikud, kes lugesid kodus piiblilugusid.<\/p>\n\n\n\n<p>Minu vanemad on ristitud ja k\u00e4isid 1932. aastal Hargla kirikus leeris. Seal oli siis noor \u00f5petaja Jaan Major. Isa ja ema abiellusid 12. m\u00e4rtsil 1935. aastal. Mina s\u00fcndisin vanemate esimese lapsena 26. juulil 1936. aastal. Mind ristiti Hargla kirikus 11. juulil 1937. aastal. Ristis \u00f5petaja Jaan Major.<\/p>\n\n\n\n<p>Peagi algas raske s\u00f5jaaeg. Osa kirikuid h\u00e4vitati ja elu muutus raskeks. Jumala armuga elasime selle k\u00f5ik \u00fcle. Meie peres kasvas neli last. Mina olin k\u00f5ige vanem ja pidin kodust lahkuma k\u00f5ige esimesena. L\u00e4ksin \u00f5ppima Antsla P\u00f5llumajanduse tehnikumi. See oli aastal 1952. Tehnikumi direktor sundis meid astuma komsomoli, aga meie kursus ei astunud. Kooli l\u00f5petasin 1956. aastal ja mind suunati t\u00f6\u00f6le Borodino kolhoosi agronoomiks. See oli nooruse ilusaim aeg. Suur t\u00e4htsus oli ka toredatel kaaslastel.<\/p>\n\n\n\n<p>Hargla kirikus algas 1957. aastal leerikool. Meie kolhoosist oli leeritundidest k\u00e4imisest huvitatud 16 noort. Leeri \u00f5nnistamise p\u00e4ev oli 17. juuli 1957. aastal. See p\u00e4ev on mul meeles nagu oleks see juhtunud t\u00e4na. P\u00e4rast leeris k\u00e4imist sain oma t\u00f6\u00f6kohas Varstu masina-traktorijaamas noomituse ehk k\u00e4skkirja. Usun, et suur Jumal hoidis mind, et sain j\u00e4tkata oma t\u00f6\u00f6kohal.<\/p>\n\n\n\n<p>Kirjutan veel ka oma ristivanematest. Ristiemad olid Austra ja Oldi, m\u00f5lemad 20aastased noored inimesed. Austra s\u00fcnnip\u00e4ev oli ka 26. juulil nagu minulgi. Ta abiellus noorelt ja asus elama Tallinna. Seal hakkas ta t\u00f6\u00f6le ajalehe Rahva H\u00e4\u00e4l toimetuses. Tema peres oli kolm t\u00fctart. K\u00f5ik suved veetsid nad V\u00f5rumaal minu vanemate kodus. Ristiema Oldi oli suure Ansi talu t\u00fctar ja tema saatus oli karm. Ta viidi 1949. aastal Siberisse, kus suri tema isa. Ise j\u00f5udis ta tagasi Eestisse koos emaga.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui leerip\u00e4ev oli m\u00f6\u00f6das, siis sain endale esimese ristipoja Reinu, kes on mu sugulane. Ristimine toimus s\u00fcgisel 1957. aastal ja \u00f5petaja toodi ristimisele kodutallu hobusega. Oma ristipoja Reinuga on olnud mul tihe side siiani. Teine ristipoeg on J\u00fcri, kelle vanematega elasime \u00fches k\u00fclas. J\u00fcri pidas mind alati meeles ja k\u00e4is koos emaga isegi haiglas vaatamas. Ta elab praegu R\u00f5uges koos abikaasa Elega, kes on R\u00f5uge kiriku organist. Peale ristipoegade on mul ka \u00fcks ristit\u00fctar Maire. Ta on mu \u00f5e t\u00fctar. Elab P\u00e4rnumaal ja temaga on mul v\u00e4ga tihe side. Iga p\u00e4ev helistame \u00fcksteisele.<\/p>\n\n\n\n<p>Minu ema k\u00e4is kuldleeris Hargla kirikus. Leerip\u00e4ev oli maikuus 1982. aastal. Leerilapsi oli hulga ja neid \u00f5nnistas \u00f5petaja Jaan Major, kes oli neid \u00f5nnistanud ka leerip\u00e4eval 1932. aastal. Kohal oli ka \u00f5petaja abikaasa Linda Major, kes oli samuti \u00f5petaja seisuses. Ta r\u00e4\u00e4kis nii h\u00e4sti, et leerilastel ja kirikulistel olid pisarad silmas. Meie olime oma emaga koos kirikus. Minu poeg elab praegu V\u00f5rus. Tal on peres kaks poega. Oma poja ristisin lapsena. Pojalapsed elavad Tartus ja neil on oma perekonnad ning kuuluvad Pauluse kogudusse.<\/p>\n\n\n\n<p>Olen juba 16 aastat lesep\u00f5lves elanud, kuulun Karula kogudusse ja elan L\u00fcllem\u00e4el. Karula kirikus k\u00e4isin kuldleeris. Kohal olid ka minu ristilapsed. Mina, vana inimene, tunnen suurt rahuldust kui saan minna jumalateenistusele kirikusse. Seda tunnet ei saa s\u00f5nadesse panna. Usul on imeline j\u00f5ud, see aitab meil ka raskustest \u00fcle saada. Jumalas\u00f5naga on meid ristitud ja see aitab meil meelt parandada. Praegu on kaunis kevad, see on imeline. Tore kui meile antakse aastaid, kuid on imeline ka see, mis meid l\u00e4bi neist aastatest on kandnud. Meil k\u00f5igil on oma elu, oma aeg ja lugu. Jumal anna mulle m\u00f5istust ja j\u00f5udu elamiseks!<\/p>\n\n\n\n<p>Jumal \u00f5peta paluma n\u00f5nda,<br>et ma kaugele sinust ei j\u00e4\u00e4.<br>Aita alandades sinu ees k\u00e4ia,<br>et su tahtmist t\u00e4idaksin ma.<\/p>\n\n\n\n<p>Aita elada s\u00fcdamest sulle<br>oma vaimuga t\u00e4ida mind ka.<br>Rohkem kingi sa armastust mulle,<br>et sulle j\u00e4\u00e4da v\u00f5iks ustavaks ma.<\/p>\n\n\n\n<p>Oma vaimuga pese mind puhtaks,<br>sinu armastus l\u00f5pmata on.<br>Olgu elu mul sinule ohvriks<br>siis kord igavest elu saan ma.<\/p>\n\n\n\n<p>Aino Raam, 81 a, EELK Karula koguduse liige. Kevad 2018<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Rahvusvaheline L\u00e4\u00e4nemere regiooni Interreg projekti SEMPRE (Social Empowerment in Rural Areas) raames ellu kutsutud kirikutevaheline ristivanemate v\u00e4\u00e4rtustamise t\u00f6\u00f6r\u00fchm kogus 23. m\u00e4rtsist 15. juunini 2018 ristivanemluse teemalisi lugusid. Usk, mis toidab meid Me ei saa valida oma perekonda, milles ilma s\u00fcnnime. K\u00f5ik need v\u00e4\u00e4rtused tulevad meile s\u00fcnniga kaasa. Olen v\u00e4ga t\u00e4nulik, et mul on olnud v\u00e4\u00e4rtuslikud [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":278,"menu_order":12,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-310","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/310","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=310"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/310\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/278"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=310"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}