Eellugu<\/p>\n\n\n\n
Minu nimi on Gennadi Vihman ja s\u00fcndisin 24. septembril 1944. aastal Moskvas koos kaksik\u00f5e Irinaga.<\/p>\n\n\n\n
S\u00f5ja ajal evakueeriti Eestimaa Farmatseutiline Kaubandusselts EPHAG <\/strong><\/em>Venemaale Moskva <\/em>l\u00e4histele, Jegorjevski linna. Seal t\u00f6\u00f6tas minu tulevane ema Margarita Vihman ja seal tutvus ta minu isaga ja nii see l\u00e4ks. Minu ema oli lapsep\u00f5lvekodust saanud kristliku kasvatuse, oli Eesti \u00f5igeusu kiriku liige. Meid \u00f5ega ristiti 6. oktoobril 1944. aastal Moskva Brjussovi p\u00f5ikt\u00e4nava v\u00e4ikeses \u00dclest\u00f5usmise kirikus.<\/p>\n\n\n\n Kohal olid ka ristivanemad: minu ristiisa Viktor Tulp ja ristiema Leida Ulp. \u00d5e Irina ristivanemad olid Harri Rehemaa ja Amanda P\u00e4rn. Selle s\u00fcndmuse kohta on alles ka \u00f5iendid kiriku pitsati ja vanempreestri allkirjaga. Kahjuks oli minu \u00f5ekesel kaasas\u00fcndinud terviserike, mida arstidel ei \u00f5nnestunud ravida ja ta suri 1. detsembril 1944 ning maeti Jegorjevski linna kalmistule. 1945. aasta algul s\u00f5itis ema minuga tagasi Tallinna.<\/p>\n\n\n\n Lugu<\/p>\n\n\n\n \u00dclaltoodust ei teadnud ma kaua midagi. P\u00e4rast Stalini surma, vast 1957-1958 (t\u00e4pset aastat ei m\u00e4leta) r\u00e4\u00e4kis ema mulle \u00f5est, isast ja vaderitest. Aadressb\u00fcroost \u00f5nnestus emal saada minu ristiema Leida Ulpi kontaktid. Ta elas N\u00f5os ja t\u00f6\u00f6tas Tartus kohtut\u00e4iturina. Hiljem N\u00f5o Keskkoolis kokana. Huvitav, et 1951. aastal olid ka temal s\u00fcndinud kaksikud: Hele ja Peeter.<\/p>\n\n\n\n T\u00e4pselt ei m\u00e4leta meie esimest kohtumist, kas see oli Tallinnas v\u00f5i Tartus, aga see oli liigutav ja s\u00fcdamlik ning me j\u00e4ime l\u00e4hedasteks pikkadeks aastateks. Minule j\u00e4i ta t\u00e4di Leidaks ja mina temale Genjakeseks.<\/p>\n\n\n\n T\u00e4di Leida hoidis mind v\u00e4ga. Enamik koolivaheaegu veetsin tema juures, aitasin aia- ja p\u00f5llut\u00f6\u00f6l. Vahva ja l\u00f5bus oli koos Hele-Peetriga ning k\u00fclalastega m\u00e4ngida. Palju k\u00e4isime erinevatel ekskursioonidel, mida N\u00f5o Keskkool suvel korraldas.<\/p>\n\n\n\n T\u00e4di Leida oli v\u00e4ga hea kokk. Eriti h\u00e4sti \u00f5nnestus tal nn untsul\u00e4inud supp, selline klimbisupp, kus klimbid on laiali l\u00e4inud. See oli maitsev ja rammus, sai s\u00f6\u00f6dud n-\u00f6 l\u00f5hkemiseni ja siis \u00fcmber maja jookstud (Peeter ja Hele kah), et keha kergendada. Leida vaatas k\u00f6\u00f6giaknast ja luges ringe. L\u00f5bus ja naljakas oli!<\/p>\n\n\n\n T\u00e4di Leida oli ka tore v\u00e4rsisepp. S\u00fcnnip\u00e4eva kaartidele kirjutas ta alati lisaks \u00f5nnitlusele ka m\u00f5ned m\u00f5nusad luuleread.<\/p>\n\n\n\n P\u00e4rast mu ema surma oli t\u00e4di Leida mulle aastaid ema eest, kellega sain jagada oma muresid-r\u00f5\u00f5me. Ta hoidis mind v\u00e4ga. Kui mina juba abielus olin ja lapsed perre s\u00fcndisid, siis said nemadki t\u00e4di Leida hoolivust ja armastust tunda.<\/p>\n\n\n\n L\u00f5pulugu<\/p>\n\n\n\n 1970-te keskel kohtus t\u00e4di Leida \u00fche Tartu vanah\u00e4rraga, kellega 1976. aastal abiellus. Sealtpeale elas ta Tartus. Kui Tartus k\u00e4isin, k\u00fclastasin teda alati. 1992. aastast puhkab t\u00e4di Leida N\u00f5o kalmistul, oma ema ja isa k\u00f5rval. Hauakivil on tekst: \u201eP\u00e4ike te kalme kullaku, kuu ja t\u00e4hed valvaku\u201c. Kord aastas p\u00fc\u00fcan ikka k\u00e4ia t\u00e4di Leida kalmul, avaldada austust ja t\u00e4nu talle. Viimati olin N\u00f5o kalmistul sel aastal emadep\u00e4eval.<\/p>\n\n\n\n Gennadi Vihman, 73 aastane \u00f5igeusklik<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kevad 2018<\/strong><\/p>\n\n\n\n Foto 1: T\u00e4di Leida<\/strong><\/p>\n\n\n\n Foto 2: T\u00e4di Leida lastega.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Foto 3: T\u00e4di Leida kaart.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Rahvusvaheline L\u00e4\u00e4nemere regiooni Interreg projekti SEMPRE (Social Empowerment in Rural Areas) raames ellu kutsutud kirikutevaheline ristivanemate v\u00e4\u00e4rtustamise t\u00f6\u00f6r\u00fchm kogus 23. m\u00e4rtsist 15. juunini 2018 ristivanemluse teemalisi lugusid. T\u00e4di Leida Eellugu Minu nimi on Gennadi Vihman ja s\u00fcndisin 24. septembril 1944. aastal Moskvas koos kaksik\u00f5e Irinaga. S\u00f5ja ajal evakueeriti Eestimaa Farmatseutiline Kaubandusselts EPHAG Venemaale Moskva l\u00e4histele, […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":278,"menu_order":11,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-305","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/305","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=305"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/305\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/278"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=305"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-content\/uploads\/2020\/07\/leida1-576x1024.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-content\/uploads\/2020\/07\/leida2-1024x576.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-content\/uploads\/2020\/07\/leida3-1024x576.jpg\")
<\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"