Rahvusvaheline L\u00e4\u00e4nemere regiooni Interreg projekti SEMPRE (Social Empowerment in Rural Areas) raames ellu kutsutud kirikutevaheline ristivanemate v\u00e4\u00e4rtustamise t\u00f6\u00f6r\u00fchm kogus 23. m\u00e4rtsist 15. juunini 2018 ristivanemluse teemalisi lugusid.<\/p>\n\n\n\n
Ristilaps on \u00f5nnistus!<\/strong><\/p>\n\n\n\n 28. m\u00e4rtsil 2010 sai minust ristiema. Tol korral tundsin tillukest Jakobit s\u00fcles hoides vastutust tema kasvatamise eest \u2013 eelk\u00f5ige usulise kasvatamise eest ning vastutust tema eest palvetada. Minu r\u00f5\u00f5muks on tal v\u00e4ga tublid vanemad, kes teda igap\u00e4evaselt h\u00e4sti kasvatavad ja minule on j\u00e4\u00e4nudki vaid r\u00f5\u00f5m temaga vahest koos olla ja palvetada. Ristiemaks olemine on andnud mulle rohkem kui olen ise suutnud anda.<\/p>\n\n\n\n Jakobit on alati olnud r\u00f5\u00f5m n\u00e4ha. Kui ta oli aasta – paarine, oli mul perioode, kus olin t\u00f6\u00f6tu ja sain temaga pisut enam koos olla ehk temaga m\u00e4ngida ja vaadata, kuidas ta maailma avatud pilguga avastas j\u00e4lgides p\u00f5nevusega t\u00f6\u00f6tavat pesumasinat, avades postkasti ja k\u00f5ike muud, mida v\u00e4ikesed lapsed uudistavad. See, et ta mind n\u00e4hes naeratas, tegi ka minu meeleolu r\u00f5\u00f5msamaks. Kaheaastasena oli ta juba t\u00f5sine ja v\u00e4ga s\u00f5nakuulelik poiss.<\/p>\n\n\n\n Jakobil on ka head eeskujud. Kolmeaastaselt seletas ta oma isale, etkui suureks saab, siis \u00fctleb (k\u00e4ed \u00fclest\u00f5stetult): \u201cIssand halasta!\u201c ja isa kuulab seda raadiost \u2026 Siht on silme ees! Ka muusika on osa tema elust ning pille oskab ta hoida. Kui ta kolmeaastasena oma vanavanematel k\u00fclas olles viiulit m\u00e4ngis ja tal paluti p\u00e4rast kummardada, siis ta \u00fctles, et ta ei saa koos viiuliga. Siis pani ta viiuli ilusasti kasti ja kummardus maani \u2013 ning tegi kukerpall. Seda poleks ta t\u00f5epoolest saanud teha koos viiuliga!<\/p>\n\n\n\n Kui p\u00e4rast pikemat \u00e4raolekut Eestist detsembris 2013 tagasi tulin ja Jakob oma vanemate selleteemalist vestlust pealt kuulis, hakkas ta mind kohe ootama ja k\u00e4is aeg-ajalt aknal vaatamas ning ei tahtnud \u00f5htul magama minna, sest \u201epeame ikka Eva-Liisa \u00e4ra ootama\u201c. Minule andis see teadmine aga p\u00f5hjuse kiirustada koju ja minna Jakobile esimesel v\u00f5imalusel k\u00fclla. <\/strong>Kui tuli aeg m\u00f5elda oma tuleviku peale \u2013 kas j\u00e4\u00e4da Eestisse v\u00f5i minna \u00e4ra, m\u00f5tlesin oma perele. Ka ristipojale, kes on \u00e4\u00e4retult armas laps ja kellega tahaksin rohkem aega veeta. Pere oligi tol korral peamine p\u00f5hjus, miks j\u00e4in Eestisse. Ja olen siin siiani.<\/p>\n\n\n\n Aastal 2014, Jakobi oli siis neljaaastane, osalesime kodu \u00f5nnistamisel. P\u00e4rast talitust k\u00fcsis Jakob korduvalt, millal nende kodu \u00f5nnistama tullakse ja oli v\u00e4ga \u00f5nnetu, et seda samal p\u00e4eval ei tehtud. Ta nii v\u00e4ga soovis seda m\u00f5istes, et see on midagi v\u00e4ga head ja olulist. \u00dcle\u00fcldse, oleks vist tema ideaalseks eluks see, kui kogu suguv\u00f5sa koos elaks. Sellest tunneb ta r\u00f5\u00f5mu. Ta ikka oskab hinnata seda, mis elus t\u00f5eliselt oluline on.<\/p>\n\n\n\n Mind h\u00e4mmastab ka see, kuidas ta suudab nii iseseisvalt \u00fcmbritsevat hinnata ja ei hooli, mida teised v\u00f5iksid arvata. Kui Jakob kuueaastane oli, seletas ta kuidas tema uus pill ilusasti k\u00f5lab. Ja t\u00f5si, tema kitarrim\u00e4ngu on tore kuulata!<\/p>\n\n\n\n Kui Jakob seitsmeaastaseks sai, l\u00e4ks ta kooli ja on muutunud veel asjalikumaks kui enne. Ta \u00f5pib hoolega, on t\u00f5sine ning s\u00f5nakuulelik poiss. Mul oli usupuhastusp\u00fchal vaja, et keegi teeks Tallinnas vastuv\u00f5tul muusikalise tervituse ja palusin siis Jakobit \u2013 ning ta kohe lubas tulla. Tema vanaisa v\u00f5ttis ta Tartust kaasa. Kuigi ruum oli rahvast t\u00e4is, keskendus Jakob muusikale ja laulis kenasti. Peapiiskop Urmas Viilma \u00fctles p\u00e4rast poisile, et ta isa on kiriku\u00f5petaja, vanaisa on kiriku\u00f5petaja ja ka vanavanaisa oli kiriku\u00f5petaja \u2013 et meil on talle suured ootused – ent tal on vabadus ise oma tee valida. \u00d5htu oli pikk, aga Jakob istus vaikselt terve teenistuse. Mureks oli ainult j\u00e4rgmise p\u00e4eva koolit\u00f6\u00f6d \u2013 aga need suutis ta kenasti hommikul \u00e4ra teha.<\/p>\n\n\n\n N\u00fc\u00fcd, kui Jakob kaheksaaastane on, m\u00f5tles ta ise lauam\u00e4ngu v\u00e4lja. M\u00e4ngu eesm\u00e4rk on saada taevasse, tegevusteks kirikus k\u00e4imine ja ristimine \u2013 mis plusspunkte annavad. Ja m\u00e4ngu l\u00f5pus polegi oluline see, kes k\u00f5ige rohkem punkte saab, vaid see, kas piisavalt, et saada taevasse.<\/p>\n\n\n\n Sellest ajast alates kui Jakob koolis k\u00e4ib, osaleb ta ka jumalateenistustel \u2013 mitte ei m\u00e4ngi samal ajal lastetoas. Ja tema noorem \u00f5de Helene, kes on viieaastane, pingutab ka, et venna k\u00f5rval kirikus olla. Alati on neil ka korjanduse raha kaasas. On \u00e4\u00e4retult armas vaadata neid vaikselt istumas ja kaasa laulmas, lugemas.<\/p>\n\n\n\n Iga kord kui oma ristipoega n\u00e4en, saan aru, et minul on temalt palju \u00f5ppida. P\u00fc\u00fcan siis olla talle v\u00e4\u00e4riline ristiema. Igatahes on rohkelt p\u00f5hjust t\u00e4nupalveks!<\/p>\n\n\n\n Eva-Liisa Luhamets, 35aastane luterlane, kasvanud kristlikus peres<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kevad 2018<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Rahvusvaheline L\u00e4\u00e4nemere regiooni Interreg projekti SEMPRE (Social Empowerment in Rural Areas) raames ellu kutsutud kirikutevaheline ristivanemate v\u00e4\u00e4rtustamise t\u00f6\u00f6r\u00fchm kogus 23. m\u00e4rtsist 15. juunini 2018 ristivanemluse teemalisi lugusid. Ristilaps on \u00f5nnistus! 28. m\u00e4rtsil 2010 sai minust ristiema. Tol korral tundsin tillukest Jakobit s\u00fcles hoides vastutust tema kasvatamise eest \u2013 eelk\u00f5ige usulise kasvatamise eest ning vastutust tema […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":278,"menu_order":9,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-301","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/301","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=301"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/301\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/278"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=301"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}