Rahvusvaheline L\u00e4\u00e4nemere regiooni Interreg projekti SEMPRE (Social Empowerment in Rural Areas) raames ellu kutsutud kirikutevaheline ristivanemate v\u00e4\u00e4rtustamise t\u00f6\u00f6r\u00fchm kogus 23. m\u00e4rtsist 15. juunini 2018 ristivanemluse teemalisi lugusid.<\/p>\n\n\n\n
L\u00e4ti ristiisa<\/strong><\/p>\n\n\n\n 1980. aastate teisel poolel kuulasin oma emaema n\u00f5u ning lasin end ristida. Olin juba p\u00f5hikooli l\u00f5petanud (1989). Mu isa hea tuttav praost Harald Meri<\/strong> v\u00f5ttis mind jutule ning s\u00f5nas, et tal on leerikooli tunnid peagi l\u00e4bi saamas, ent ei ole probleemi. Saan \u00fchineda. Kuigi olin juba suur t\u00fcdruk, oli mul siiski soov, et mul ka ristivanem oleks.<\/p>\n\n\n\n S\u00f5itsime jaanip\u00e4evaks L\u00e4tti sugulastele k\u00fclla. Mu isapoolne vanaema on p\u00e4rit Riia l\u00e4hedalt. Seal elas vanaema onut\u00fctar, t\u00e4di Anni, kelle poeg oli aastaid Riia \u00fclikoolis keemia alal \u00f5ppej\u00f5ud. Tunnustatud pedagoog, kelle k\u00e4e alt v\u00f5rsus \u00fcks L\u00e4ti Evangeelse Luterliku kiriku peapiiskoppe. Ka mu tulevane ristiisa Martin (tal oli kaks nime, n\u00f5ukogude ajal ei saanud passis kaks eesnime olla ja seep\u00e4rast oli ta koduses pruugis Martin, t\u00f6\u00f6alaselt tunti teda Valdis Drinkina) tundis pedagoogit\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt \u00fcha enam huvi teoloogia vastu ning oli ordineeritud Sece koguduse \u00f5petajaks. Seega justkui topelt \u00f5petaja! R\u00e4\u00e4kisin oma soovist onu Martinile. Ta imestas natuke, aga oli n\u00f5us mulle ristiisaks hakkama.<\/p>\n\n\n\n Juhtus veel nii, et praost Meri justkui aimates oma saatust, viis l\u00e4bi vist aegade suurimat ristimistseremooniat T\u00fcri kirikus. Ta veenis ka mu vendi ning vennanaist ristimisele tulema ning j\u00e4rgmisel p\u00e4eval kohe k\u00f5ik leeri kah! See tuli k\u00fcll natuke ootamatult, ent m\u00f5tlesime, et mis siis ikka. Kui nii, siis nii.<\/p>\n\n\n\n Ristimisp\u00e4eval tuli L\u00e4tist kohale ka mu ristiisa. Kirikus hoidis ta mu l\u00e4hedusse. P\u00e4rast muigas, et sa ju suur t\u00fcdruk, aga eks ikka peab ligi olema niisuguse s\u00fcndmuse puhul. Ja veel naeris, kui teada sai, et j\u00e4rgmisel p\u00e4eval meie leer on \u2013 ristiisa 24 tunniks! K\u00f5lab nagu opereti pealkiri! Aga kuidagi niimoodi see l\u00e4ks. Mu ristiisa oli v\u00e4ga huvitav, erudeeritud ja hooliv inimene. Alati p\u00e4ris ta minu k\u00e4ek\u00e4igu j\u00e4rele ja tuli T\u00fcrile meile k\u00fclla, kui l\u00f5petasin keskkooli.<\/p>\n\n\n\n Kord saatis ta mulle 10 latti. S\u00f5nadega, et no v\u00f5ib-olla tahab t\u00fcdruk kingi v\u00f5i kleiti v\u00f5i midagi osta. L\u00e4tis oli latt vast paar aastat alles k\u00e4ibel olnud, oli v\u00e4ga suur raha. Ma hoidsin seda ega vahetanud kroonideks. \u00dchel kevadel s\u00f5itsime emaga Riiga ning mul oli minu 10 latti kaasas. Ja sellel s\u00f5idul ma tegingi ostu \u2013 h\u00f5bedast Namejse s\u00f5rmuse. Hiljem, kui ristiisa meile Eestisse k\u00fclla tuli ja talle n\u00e4itasin oma ostu, vaatas Martin s\u00f5rmust ning justkui klomp tuli kurku. Ta r\u00e4\u00e4kis kui olulise asja olin endale saanud. See p\u00f5imitud h\u00f5bes\u00f5rmus on l\u00e4tlastele v\u00e4ga oluline. \u00dcksk\u00f5ik, kus maailma otsas sa kohtad sellist s\u00f5rmust, tead – see on kaasmaalane (l\u00e4tlane), L\u00e4tiga seotud v\u00f5i L\u00e4tit armastav inimene. Sain aru, et paremini selle k\u00fcmnelatisega ei oleks saanudki minna.<\/p>\n\n\n\n M\u00f6\u00f6dusid aastad ja hakkasin mehele minema. Tulevase abikaasaga arutasime, mismoodi see s\u00fcndmus peaks v\u00e4lja n\u00e4gema. Olime kindlad, et kiriklik laulatus tuleb ainsana k\u00f5ne alla (1998 oli viimane aasta, kui pidi tingimata ka perekonnaseisuametis enne laulatust k\u00e4ima). Soovisin, et mu ristiisa meid laulataks ja mu tulevane abikaasa oli sellega n\u00f5us. Tseremoonia Tartu Peetri kirikus viisidki l\u00e4bi \u00f5petaja Villu J\u00fcrjo ning mu ristiisa \u00f5petaja Martin Drink.<\/p>\n\n\n\n Onu Martinil oli natuke mure, et mis keeles ta peaks k\u00f5nelema: saksa, vene, l\u00e4ti? Eesti keelt ta ei osanud, peale m\u00f5ne fraasi. \u201eMuidugi l\u00e4ti keeles!\u201c oli minu vastus. Nii oligi meil v\u00e4ga tore pulmap\u00e4ev kakskeelse teenistusega. Altaris teenis \u00f5petaja J\u00fcrjo albas ning \u00f5petaja Drink mustas r\u00fc\u00fcs, altari ees olime meie \u2013 pruut valges ning peig mustas. P\u00e4ris omap\u00e4rane kukkus v\u00e4lja. P\u00e4rast mu ristiisa imestas, et miks Eestis vaimulikud valges r\u00fc\u00fcs on. L\u00e4tis olid luterlikud \u00f5petajad v\u00e4hemalt toona v\u00e4ga konservatiivselt mustas talaaris.<\/p>\n\n\n\n M\u00f5ni aasta hiljem s\u00fcndis meile t\u00fctreke. Soovisin, et mu ristiisa teda ristiks, ent ta oli sattunud haiglasse. Helistasin talle ja r\u00e4\u00e4kisime pikalt. K\u00f5ne l\u00f5pul \u00fctles Martin, et tema kahjuks enam ilmselt minu soovile ei saa vastu tulla. M\u00f5ned n\u00e4dalad hiljem tuli piiri tagant kurb teade …<\/p>\n\n\n\n Minu jaoks t\u00e4hendab ristivanemaks olemine sidemete tugevdamist. \u00dcksk\u00f5ik, kas inimene on siinsamas k\u00f5rval v\u00f5i kaugel. Ikka on hea, kui keegi m\u00f5tleb ja head soovib ning on soe kellelegi m\u00f5elda ja temalegi parimat soovida.<\/p>\n\n\n\n Olen ise ristiemaks oma kahele vennat\u00fctrele. M\u00f5lemad on juba t\u00e4isealised. Nende kasvamise aeg sattus ajale, kui ise olin veel tudeng v\u00f5i oma pere loomise saginas. Seega ei olnud minu m\u00f5ju ega v\u00f5imalused nende kujunemisele m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed. T\u00e4nap\u00e4eval ei ole ristivanema praktiline k\u00fclg ilmselt sedav\u00f5rd t\u00e4htis, kui see oli varasematel aegadel, mil ristivanema roll oli justkui tagavara lapsevanema oma juhul kui \u2026 Haigusi oli ju siis palju, surma ka.<\/p>\n\n\n\n Praeguses materiaalsusele suunatud maailmas m\u00f5tlen: peaasi, et oleks hoolivust, t\u00e4helepanu ja huvi lapse k\u00e4ek\u00e4igu vastu. Ei pea lapsi \u00fcle k\u00fclvama kingitustega. V\u00e4ike t\u00e4helepanu, k\u00fcsimine, et kuidas sul l\u00e4heb, s\u00f5bralik silmavaade – on ehk olulisemgi.<\/p>\n\n\n\n Liina L\u00f5hmus, 46aastane luterlane, Rahvusarhiivi arhivaar.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kevad 2018<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Rahvusvaheline L\u00e4\u00e4nemere regiooni Interreg projekti SEMPRE (Social Empowerment in Rural Areas) raames ellu kutsutud kirikutevaheline ristivanemate v\u00e4\u00e4rtustamise t\u00f6\u00f6r\u00fchm kogus 23. m\u00e4rtsist 15. juunini 2018 ristivanemluse teemalisi lugusid. L\u00e4ti ristiisa 1980. aastate teisel poolel kuulasin oma emaema n\u00f5u ning lasin end ristida. Olin juba p\u00f5hikooli l\u00f5petanud (1989). Mu isa hea tuttav praost Harald Meri v\u00f5ttis mind […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":278,"menu_order":3,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-289","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/289","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=289"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/289\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/278"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=289"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}