Rahvusvaheline L\u00e4\u00e4nemere regiooni Interreg projekti SEMPRE (Social Empowerment in Rural Areas) raames ellu kutsutud kirikutevaheline ristivanemate v\u00e4\u00e4rtustamise t\u00f6\u00f6r\u00fchm kogus 23. m\u00e4rtsist 15. juunini 2018 ristivanemluse teemalisi lugusid.<\/p>\n\n\n\n
Lugu vaderist<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui ei oleks k\u00e4imasolevat vaderite lugude kogumist, siis j\u00e4rgneva viiksin p\u00e4ris kindlasti oma tagasihoidlikku hauda kaasa. Olen v\u00e4ga t\u00e4nulik, et saan seda teiega jagada ja ehk on m\u00f5tteainet laiemaltki.<\/p>\n\n\n\n 2004. aasta v\u00f5idup\u00fchal toimus Tallinnas Eesti kaitsej\u00f5udude vahipataljonis pidulik rivistus, kus v\u00e4eosa \u00fclem andis \u00fcle kaitsev\u00e4elastele uued auastmed, nende hulgas ka mulle kui v\u00e4eosa kaplanile kapteni pagunid. Leitnandi omad v\u00f5ttis major Brus kenasti maha ja pani \u00f5lgadele need neljat\u00e4rnilised. P\u00f5hjust ei selgitanud keegi, ju siis oli seda lihtsalt vaja.<\/p>\n\n\n\n Presidendi kaardiv\u00e4es teenimine n\u00f5uab s\u00f5duritelt topeltkoormust ja vastutust, sest p\u00e4rast s\u00f5duri baaskursuse l\u00f5ppemist j\u00e4rgneb vahtkonnateenistus Kadrioru presidendilossis. Kaplaneidki vajatakse siin tavalisest enam, kuna mured ja r\u00f5\u00f5mud k\u00e4ivad ikka koos.<\/p>\n\n\n\n Sellel aastal paiknes \u00fcksus Rahum\u00e4e teel, umbes poolteist kilomeetrit enne samanimelist surnuaeda. Elasin Tondi endise s\u00f5jakooli l\u00e4histel, Juurdeveo t\u00e4naval asuvas ohvitseride s\u00f5durikodus. Olime seal eelmisel \u00f5htul mitme kaasv\u00f5itlejaga t\u00e4histanud auk\u00f5rgenduse saamist ja seet\u00f5ttu m\u00f6\u00f6dus rivistus mitte just k\u00f5ige sujuvamalt.<\/p>\n\n\n\n Suur imestus tabas mind kui j\u00f5udsin oma kasarmu tuttavasse koridori, mis asus k\u00f5rvu meeldiva ja targa tsivilistist ps\u00fchholoogi Merle omaga. Viimane armastas katsetada minu peal igasuguseid kliinilisi- ja ps\u00fchholoogilisi teste, et hoida end vormis. Minu kabineti ukse taga istus otsustavalt kena memm, kel r\u00e4tik peas ja s\u00fcles ridik\u00fcl. Kas t\u00f5esti testib ps\u00fchholoog mind seekord soliidse prouaga?<\/p>\n\n\n\n Ehkki daami vanusele pole viisakas viidata, siis mainin siiski, et proua oli auv\u00e4\u00e4rses eas. Kohata v\u00e4eosa territooriumil memme pole just igap\u00e4evane ja tavaline. Kutsusin ta sisse ja kuulsin \u00fcsna veidrat lugu.<\/p>\n\n\n\n Olgu tema nimeks Salme. Ta teatas v\u00e4riseval h\u00e4\u00e4lel, et k\u00f5nnib pea iga hommikul meie v\u00e4eosast m\u00f6\u00f6da. \u00dcsna sageli kuulvat ta meie s\u00f5durite vahvat laulu, pataljoni h\u00fcmni: \u201eJ\u00e4\u00e4 vabaks Eesti meri!\u201c Kuna ta elavat Rahum\u00e4e surnuaia k\u00f5rval, siis m\u00f5nikord teeb ta p\u00f5ike ka surnuaeda. Hiljuti kohtas ta aga \u00fche hauaplatsi juures kummargil nutvat meest.<\/p>\n\n\n\n Salme k\u00f5netas teda k\u00fcsides, kas on m\u00f5ni l\u00e4hedane taevasesse koju kutsutud vms. Mees vastas, et tema ise on koju j\u00f5udnud kaugest Austraaliast ja istub siin oma vana s\u00f5bra haual osundades v\u00f5sastunud risuhunnikule. Ta teatas, et seal puhkab tema lapsep\u00f5lves\u00f5ber Ambla kihelkonna Pirsu k\u00fclast p\u00e4rit Viktor Oxford, kes oli mitmek\u00fclgne muusik, graafik ja n\u00e4itleja, muuhulgas ka \u201eJ\u00e4\u00e4 vabaks Eesti meri\u201c autor.<\/p>\n\n\n\n Sain vihjest aru ja teritasin m\u00f5tteid, mida teha annab. Kuna kaplan allub otse v\u00e4eosa \u00fclemale, siis t\u00f5ttasimegi koos staapi, et jagada juhiga seda piinlikku lugu. Major ei teinud pikka usutlust, ja peagi olime kolmekesi tema uhkes ametiautos ja s\u00f5itsime surnuaeda.<\/p>\n\n\n\n Selle idatiivas leidsimegi k\u00f5nealuse risuhunniku alt peaaegu uue mustast marmorist hauakivi, millele oli sisse raiutud nimi ja daatumid: 18.09.1893\u201315.02.1984 ja \u201eJ\u00e4\u00e4 vabaks Eesti meri\u201c laulu autor Viktor Konstantin Oxford. T\u00e4nasime Salmet ja lubasime, et teeme omalt poolt k\u00f5ik, mis meie v\u00f5imuses.<\/p>\n\n\n\n Proua andmetel polevat Viktor Oxfordil j\u00e4reltulijaid, seega puuduvat ka teadaolevad omaksed v\u00f5i sugulased, kellelt luba k\u00fcsida haua koristamiseks. K\u00fcll aga teadis Salme, et Viktoril on ristipoeg \u2013 Eesti \u00fcks omalaadsemaid fotograafe Kalju Suur. Tema oligi antud kivi oma honoraride eest hauale toimetanud. Pidulik avamine aga l\u00fckkus m\u00e4\u00e4ramatusse, kuna Kalju ise haigestus raskelt ja ei saanud kaua surnuaiale koristama tulla.<\/p>\n\n\n\n \u00dclem lubas koosk\u00f5lastada koristust\u00f6\u00f6d linnaosa valitsuses ja nii see asi j\u00e4i. M\u00f6\u00f6dusid kuud ja minulgi ununes lugu sootuks. N\u00e4en harva und, ent \u00fchel \u00f6\u00f6l ilmus Salme mulle unes ja t\u00f5reles \u00fcsna kurjalt: \u201eLubasite vanainimesele, et teete platsi korda aga sinna see j\u00e4igi. Kas t\u00f5esti pean ise minema sinna puid saagima, langetama ja risu koristama?\u201c<\/p>\n\n\n\n \u00c4rkasin k\u00fclma higiga otsaesisel ja seadsin kohe sammud v\u00e4eossa. Oli p\u00fchap\u00e4ev ja k\u00f5ik \u00fclemused puhkamas, v\u00e4lja arvatud korrapidaja. Ta andis mulle karnisoni arestikambrist salga venekeelseid s\u00f5dureid. Kirjutas neile t\u00f6\u00f6loa ja sammusime kenas rivis vabasammu marsiga seitsmekesi surnuaia poole.<\/p>\n\n\n\n Puid me seal ei langetanud, k\u00fcll aga tegime platsi puhtaks. K\u00e4rutasime liiva ja istutasime m\u00f5ned kr\u00fcsanteemid, mida kokad meile kaasa andsid. S\u00f5durid p\u00e4risid, et kelle platsi koristame. Saades teada, et siin puhkab meie v\u00e4eosa h\u00fcmni autor, oldi \u00fcsna jahmunud, ent r\u00f5\u00f5msad samal ajal. Saadi aru, et teenistuses tuleb ette igasugu juhtumeid, mida ei saa planeerida v\u00f5i koosk\u00f5lastada. Sellega aga see lugu veel ei l\u00f5ppenud.<\/p>\n\n\n\n Juba m\u00f5ni p\u00e4ev hiljem helistas mulle Kalju Suur, kes oli v\u00e4ga \u00f5nnelik ja r\u00f5\u00f5mus, et talle tulid s\u00f5durid appi. Meenutas ka oma ristiisa, kes oli v\u00e4ga elava ja intensiivse eluviisiga ja pidi sageli varjama oma seost antud lauluga ja n\u00f5ukogude ajal hoidma v\u00e4ga madalat profiili.<\/p>\n\n\n\n Ellu j\u00e4\u00e4miseks t\u00f6\u00f6tas Viktor Oxford paljudes erinevates ametites, n\u00e4iteks oli tr\u00fckkal, arhitekt, t\u00f5lkija, muusik ja n\u00e4itleja. Oma viimases n\u00f5ukogudeaegses ametis maalis ta kaupluste akendele reklaame. \u0160abloone jms kasutades ei pakkunud see temale kindlasti t\u00e4it rahuldust ja m\u00f5nu. Kristlasena teadis Viktor, et Jumala ees ausaks j\u00e4\u00e4des v\u00f5ib inimene teha mis tahes t\u00f6\u00f6d \u2013 olgu see ka k\u00f5ige p\u00f5latum v\u00f5i madalam.<\/p>\n\n\n\n Viktorit kiusati n\u00f5ukogude ajal taga, teda vangistati mitmeid kordi. Samas suutis Viktor leida vaatamata saatusel\u00f6\u00f6kidele aega ja t\u00e4helepanu oma ristipojale Kaljule, kes vallaslapsena pidi nooruses n\u00e4gurip\u00e4evi n\u00e4gema. Kui oluline on, et meil on ristivanem, kes on sulle raskel hetkel toeks, asendades su isa v\u00f5i ema!<\/p>\n\n\n\n Pajatades nii oma ristiisast erinevaid lugusid, tuli Kalju m\u00f5ttele, et peaksime hauakivi \u00f5nnistama. Minu hooleks j\u00e4i ajakirjanduse teavitamine ja vaimulik talitus. Kalju palus tuttaval kunstnikul Heinz Valgul oma kuulsa k\u00f5neosavusega s\u00fcndmust kaunistada.<\/p>\n\n\n\n 1.oktoobril 2004 kogunes hauaplatsile Kaitsev\u00e4e orkestri tseremooniadirigent<\/em> kapten Indrek Toompere koos oma vahvate pillimeestega. K\u00f5lasid rahvalikud ja vaimulikud laulud ning Heinz Valk pidas k\u00f5ne oma s\u00f5bra ristiisast. Hingepalve ja \u00f5nnistamistalitus peetud, k\u00f5las seekord eriti v\u00f5imsalt ja uhkelt kuulus laulupalve \u201eJ\u00e4\u00e4 vabaks Eesti meri!\u201c, seekord Eesti Meestelaulu Seltsi \u00fchendkoori esituses. Surnuaia p\u00f5lispuud m\u00fchisesid orkestritaktis kuidagi t\u00e4nulikult: \u00fcks kaunis elulugu oli saanud v\u00e4\u00e4rika kooloni.<\/p>\n\n\n\n Hetkeks vaiksesse palvesse j\u00e4\u00e4nuina selgines paljudele asjaosalistele lihtne t\u00f5siasi: vaderite poolt toodud h\u00f5belusikaid v\u00f5etakse r\u00f5\u00f5muga vastu, kuid liig sageli unustatakse omapoolne t\u00e4nu neile ristivanemaile, kes on sinu eest palvev\u00f5itlust pidanud. Kaljo Suur oskas hinnata oma ristiisa m\u00e4lestust kallimaks oma tervisest ja mainest. Usulise tagasihoidlikkuse ajal julges eesti tippfotograaf v\u00e4\u00e4rtustada oma ristiisa viimast puhkepaika.<\/p>\n\n\n\n Kultuurrahva tunnuseks ongi tundlik ja v\u00e4\u00e4rikas suhtumine oma eelk\u00e4ijaisse. \u00dcksnes siis on ka s\u00f5durite rivilaulul s\u00fcgavust ja k\u00f5la, kui teatakse selle laulu lugu ja t\u00e4hendust. Ristivaderid ongi meie teisteks vanemaiks, keda loetakse kristlikku perekonda kuuluvaiks ja \u00fchtlasi ka sugulasteks.<\/p>\n\n\n\n Kinkigu Taevas meile neid memmesid ja taate, kes m\u00e4letavad ja tuletavad meile meelde olulisi v\u00e4\u00e4rtusi, mida Euroopa rahvad kipuvad unustama. T\u00e4naseks on see Rahum\u00e4e teel elanud memm leidnud oma s\u00f5mera unevoodi, aga tema hing on t\u00f5usnud sinna, kus \u201ekodupinna metsad meil vastu kajavad \u2026\u201c.<\/p>\n\n\n\n Laulumeister Viktori m\u00e4lestust peab vahipataljon n\u00fc\u00fcdsest paremini meeles, sest nende lipulaulu looja \u201ek\u00f5netus\u201c kostab selge ja lihtsana sealt Rahum\u00e4e Hiie idapoolsest otsast. Meie \u00fclesanne on s\u00e4ngitada oma armsad p\u00fchasse mulda ja panna neile nimetahvel, sest sellest \u00f5pivad uued sugup\u00f5lved m\u00e4letama. Samuti on meie osa hoida oma l\u00e4hedaste viimsed rahupaigad v\u00f5imalikult korras.<\/p>\n\n\n\n Ka fotomees Kalju – Hillar Suur puhkab 2013. aastast Tallinna Metsakalmistul. Ehk on Rahum\u00e4el nutnud mees Austraaliast leidnud ka kusagil oma viimase puhkepaiga. Keegi on \u00f6elnud, et inimkond omab kollektiivset aju v\u00f5i vaimu. Selles loos ongi imetore, et saime anda oma tagasihoidliku panuse, et hoida elus \u00fche ristivanema ja ka oluline laulu autori m\u00e4lestust. J\u00e4\u00e4 vabaks Eesti meri!<\/p>\n\n\n\n Peeter Parts, 57aastane EELK Kolga-Jaani koguduse kiriku\u00f5petaja.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kevad 2018<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Rahvusvaheline L\u00e4\u00e4nemere regiooni Interreg projekti SEMPRE (Social Empowerment in Rural Areas) raames ellu kutsutud kirikutevaheline ristivanemate v\u00e4\u00e4rtustamise t\u00f6\u00f6r\u00fchm kogus 23. m\u00e4rtsist 15. juunini 2018 ristivanemluse teemalisi lugusid. Lugu vaderist Kui ei oleks k\u00e4imasolevat vaderite lugude kogumist, siis j\u00e4rgneva viiksin p\u00e4ris kindlasti oma tagasihoidlikku hauda kaasa. Olen v\u00e4ga t\u00e4nulik, et saan seda teiega jagada ja ehk […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":278,"menu_order":2,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-287","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/287","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=287"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/287\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/278"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=287"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}