\u201e \u2026 et sa oled oma esimese armastuse maha j\u00e4tnud. Tuleta siis meelde, kust sa oled langenud, ja paranda meelt ja tee esimese armastuse tegusid!\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n (Ilm 2,4b.5ab)<\/em><\/p>\n\n\n\n Kirgas talvehommik puistas oma rahulikke helbeid Tarvastu kirikuesisele platsile, mida \u00e4\u00e4ristasid vanad, hobustest parkunud lasipuud. Need olid kulunud r\u00f5\u00f5msatest t\u00f6\u00f6dest ja andsid m\u00e4rku oma sajanditaguste hiilgeaegade vaiksest l\u00f5ppemisest. \u00dcha harvemaks j\u00e4id hobuvankrite kirikuk\u00fclastused tavalistel p\u00fchap\u00e4evadel. \u00dcksnes j\u00f5ulude ajal oli veel kuulda aisakellade uhkeid helisid, mis krudisevatel k\u00fclateedel saatsid saanide ettevaatlikke s\u00f5ite oma esivanemate kaunisse kirikusse. Selle aja \u201ereliikviateks\u201c olid ja on t\u00e4naseni \u00fchek\u00e4elise tisleri haavapuust voolitud inglid, mis asetsevad puidust altari kohal ja tornikella s\u00fcgav-mahlane heli, mis kostis mu lapsep\u00f5lvekoju iga ilmaga ja pea igal p\u00e4eval.<\/p>\n\n\n\n Kasvasin kellahelinaga<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kasvasingi koos selle helinaga, mille k\u00f5la valjenes aastatega mu s\u00fcdame salajasematesse soppidesse. Kiriku torn paistis kindla kaarega mu lapsep\u00f5lvekoju – Mustla v\u00e4ikelinna (1938-1979) Posti t\u00e4nava majja number 61. See imelik torniga ehitus on saatnud mind kogu elu, kuidagi nagu teise koduna. Kui hiljem \u00f5ppereisidel k\u00fclastasin Soome, Norra, Kanada, Saksamaa, Prantsusmaa v\u00f5i Inglismaa kirikuid, siis tundus, et astusin ka neisse nagu koju, mida t\u00e4itsid \u201einimesekssaamise loo\u201c lihtne ja hinget\u00f5stev atmosf\u00e4\u00e4r.<\/p>\n\n\n\n Enesega kohtumine v\u00f5i tuttavaks saamine huvitas mind toona eriti. Kallid Mustla keskkooli kaaslased teavad paremini pajatada nendest minu kasvuraskustest, tempudest ja painajatestki. Paljud neist imestavad t\u00e4naseni, kuidas selline \u201ekaak\u201c \u00fcldse kiriku r\u00fcppe vastu v\u00f5eti. \u201ePunaste j\u00e4ljek\u00fcttidena\u201c (koos minuga Aire Kukum\u00e4gi, Eike Allik, Kalle Kadakas ja Tiit Tilk) uurisime 1975. aastal meie kodukandist p\u00e4rinevat kontradmiral August Rulli (1898-1968, oli Tarvastu vallas s\u00fcndinud N\u00f5ukogude Liidu meres\u00f5jav\u00e4elane, kontradmiral) eluk\u00e4iku. Ta ristiti Tarvastu kirikus ja juhtis II maailmas\u00f5jas Mustamere punalaevastikku. Ei v\u00f5inud keegi aimata, et k\u00f5ik Mulgimaalt p\u00e4rinevad admiralid (J. Ludri, J. Green ja K. K\u00fcbar) langesid Stalini r\u00e4nkade repressioonide alla.<\/p>\n\n\n\n Tarvastu kellamees<\/strong><\/p>\n\n\n\n V\u00f5ib-olla j\u00e4ljek\u00fcti uudishimu t\u00f5igi mind peale keskkooli vaevalist l\u00f5petamist, auv\u00e4\u00e4rse kodukiriku kellamehe ametisse. Kirik oli siis parim paik enda leidmiseks ja rahunemiseks. \u00d5petaja Harri Haamer \u00f5petas mulle kohalikku kellam\u00e4ngude traditsiooni. K\u00f5ige t\u00f5sisem ja kaunim oli \u00e4sjalahkunud inimestele hingekella l\u00f6\u00f6mine: selle l\u00f6\u00f6kide intervalliks pidi olema k\u00fcmme sekundit. Matuse- elik leinakella l\u00f6\u00f6kide intervall oli viis sekundit, p\u00fchap\u00e4eva sissejuhatava ehk laup\u00e4eva \u00f5htukella (kell 18.00) kellal\u00f6\u00f6kide intervalliks \u00fcks sekund ja jumalateenistuste algus- ja l\u00f5pukellade intervalliks pisut v\u00e4hem kui sekund. Laulatuste- ja muude p\u00fchade kellad pidid kostma r\u00f5\u00f5msate ning uljatena.<\/p>\n\n\n\n Kiriku l\u00e4\u00e4neosas asuvas tornis – kohe sissek\u00e4igu kohal – ulatusin kinni v\u00f5tma k\u00f6iest, mille teine ots oli seotud kella korpust hoidva kangi k\u00fclge. N\u00f6\u00f6rist sikutades hakkas kiikuma terve kell. See hoidis \u00e4ra tila l\u00f6\u00f6ki \u00fchele ja samale kohale, et korpus ei m\u00f5raneks. Pikemale pingile asetasin gooti kirjas \u201eUue lauluraamatu\u201c (v\u00e4lja antud 1907) ja kui inimesi l\u00e4heduses ei viibinud, siis sain harjutada m\u00f6\u00f6dunud p\u00fchap\u00e4eval k\u00f5lanud koraalide laulmist. Nendel paljudel kordadel, mitme aasta (1979-1983) jooksul kostis hirmk\u00f5va kellamehe veelgi k\u00f5vem laul k\u00fcll naabruses kudrutavate tuvide ja varesteni. Kiriku \u00fches korstnana kasutatavas apostlitornis elas aga v\u00e4ga targa n\u00e4oga ruske kakk, kes samuti oli v\u00e4gagi h\u00e4iritud nii kummalistest torni-aariatest kui ka kellam\u00e4ngust.<\/p>\n\n\n\n Kord \u00fche lihtsa memme matuse eel otsis mind k\u00e4\u00e4rkambrist \u00fcles maestro Veljo Tormis. Ta palus v\u00e4ga s\u00f5bralikult, et seekord l\u00f6\u00f6ksin kogu leinateenistuse aja matusekella iga kaheksa sekundi j\u00e4rel. Veljo orelil m\u00e4ngitud eesti rahvaviisid olid itkud emale. Kuusalu organisti pojana hoidis ta rangelt oreli helisid vaos, viisaka ja m\u00f5\u00f5duka valjusega. Hea ja aupakliku tahtmise korral kohtuvad orel, kirikukell, lauluraamat ja regilaul kirikus v\u00e4ga omaselt m\u00f5juva ja loomuliku harmoonilise tervikuna. Seekord l\u00f5ppes matus kirikus Maimu ja Harri Haameri dueti laulmisega. Nad esitasid Marje ja Peeter Singi \u201eSaada mind \u00fcle silla klaasmere rannale\u201c. Tajusin kiriku muutumist p\u00e4riselt t\u00f5eliseks sillaks kahe maailma vahel.<\/p>\n\n\n\n Ristiisaks saamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n Naasen n\u00fc\u00fcd selle loo algusesse ehk 1980. aasta p\u00fchap\u00e4eva talvehommikusse, kus taevast puistati lund nagu veskist. L\u00fckkasin labidaga lund, et kirikulised p\u00e4\u00e4seksid Viljandi-V\u00f5ru maanteelt teenistusele. Ootamatult kihutas soliidne kiriku\u00f5petaja oma s\u00e4riseva jalgrattaga kiriku juurde ja teatas h\u00f5isates, \u00f5nnelikult hingeldades nagu t\u00f5eline poiss: \u201ePeeter! Poola rahvas t\u00f5usis \u00fcles! Kaugel pole enam aeg, kus meiegi saame l\u00fc\u00fca selja sirgeks.\u201c<\/p>\n\n\n\n Muidugi ei teadnud me, et Eesti vabanemine v\u00f5tab aega pisut \u00fcle k\u00fcmne aasta ja Harri ei n\u00e4egi trikoloori taasheiskamist Pika Hermanni torni. K\u00fcll aga oli ta surmkindel, et vale vajub, t\u00f5de t\u00f5useb ja kirikus uuesti s\u00fcndiv rahvas v\u00f5ib leida taas oma juured ning hinge elu Issanda r\u00fcpes. Samuti ei teadnud me, et enne seda vangistatakse preestreid, pastoreid (H. M\u00f5tsnik, K. Raave, P. Kaldur, V. Salum, A. Kiir), m\u00f5rvatakse (H. Meri) ja \u201et\u00f5rvatakse\u201c erinevate s\u00fc\u00fcdistuste ja \u0161antaa\u017eidega palju tublisid kiriku\u00f5petajaid.<\/p>\n\n\n\n Selle p\u00e4eva \u00fcllatused ei olnud veel l\u00f5ppenud. Alanud jumalateenistuse eel k\u00fcsib Taat (Harri Haameri h\u00fc\u00fcdnimi), et kas oleksin n\u00f5us hakkama ristiisaks. Olin kohe ilma m\u00f5tlemata n\u00f5us, teadmata mis kohustused (l\u00e4hisugulaste ringi kuulumine; ristilapse elus osalemine; hooliv toetamine jne) see endaga kaasa toob. Andrus oli kena r\u00f5\u00f5msameelne ja v\u00e4ga usaldava olekuga 6aastane poiss. Seisin ristimise ajal ta k\u00f5rval, et tal oleks julgem ja turvalisem. Vanaema oli vist oma lapselapse kuidagi salaja toonud kirikusse ja sama ootamatult nad ka lahkusid.<\/p>\n\n\n\n Palvet\u00f6\u00f6<\/strong><\/p>\n\n\n\n N\u00fc\u00fcd j\u00e4i minu \u00fclesandeks palveveskite v\u00f5i palvek\u00e4tet\u00f6\u00f6, et inglid saadaksid seda poissi tema maisel r\u00e4nnakul. Mida aeg edasi, seda enam tuli mu k\u00f5rvale uusi ristilapsi. M\u00f5ne aasta p\u00e4rast sain omamoodi \u201evaderiks\u201c lapsep\u00f5lves\u00f5ber Kallele, kes oli samast \u201ek\u00e4rbsest\u201c puudutet, mis minagi. Taat oskas meid \u201e\u00e4ra r\u00e4\u00e4kida\u201c ja m\u00f5jus ka see \u201emiski\u201c, mis lisas erilise \u00f5hustiku kiriku ja kristlaste \u00fcmber.<\/p>\n\n\n\n Sageli kohtasime Kallega kirikutes sama patuseid inimesi nagu me ise. Tajusime vahel teravamalt, siis tuhmimalt, et meid kannavad t\u00f5esti kellegi palvek\u00e4ed, inglite v\u00f5i haldjate \u00fclitagasihoidlikul elik m\u00e4rkamatul moel. K\u00fcsimus ongi selles, kas leiame \u00fcles meisse ristimises peidet (k\u00fclvat) s\u00f5numi \u00fclest\u00f5usmise v\u00e4est? J\u00e4ime meiegi ootama, et keegi \u201ehea onu\u201c v\u00f5i v\u00e4line abik\u00e4si sekkub ja aitab meid igas asendis v\u00f5i olukorras.<\/p>\n\n\n\n Abik\u00e4tt taevast aga ei tulnudki, kuna olime ise laisad end muutma ja tegema seel\u00e4bi h\u00e4id tegusid. Ei j\u00e4\u00e4nudki muud \u00fcle kui riskida ja paluda Andrusele ja paljudele teistele ristilastele P\u00fcha Vaimu appi saatjaks ja hoidjaks. Muidugi sellest \u00fcksi ei piisa, kuid see olevatki Taadi s\u00f5nul v\u00e4him, mida saame teha. Usaldasin seda t\u00f5otust aastaid.<\/p>\n\n\n\n Taaskohtumine<\/strong><\/p>\n\n\n\n \u00dchel suvep\u00e4eval tuli Kolga-Jaani pastoraati kena pikk mees. M\u00f6\u00f6dunud oli 37 aastat ja ta pidas oluliseks mind \u00fcles otsida. Tervitasime ja suure r\u00f5\u00f5muga avaldas Andrus oma \u201esaladuse\u201c. Ta on elus, tal on perekond, kes elab veel Saksamaal ja ta ostis talumaja Parika rappa T\u00e4nassilma j\u00f5e \u00e4\u00e4rde plaanides seal kanuumatkade turismitalu arendada. Palvetasime koos vaiksel ja viisakal moel, et t\u00e4nada Isa, kelle k\u00e4est tuleb meie p\u00e4evade m\u00f5\u00f5t ja juhtimine. Andrus teadis, et ka kui tema ristiisa polnud f\u00fc\u00fcsiliselt l\u00e4hedal, siis vaiksetes palveohkamistes on temaga terve pilv Jumala tunnistajaid (Hb 12,1): olgu need siis suurlinna tuledes veiklevad tuvid, kakud kusagil puu\u00f5\u00f5nsuses v\u00f5i \u201ejuhuslik\u201c teekaaslane Parikal.<\/p>\n\n\n\n Ristiusu s\u00fcgavat sisu on esmapilgul kerge taibata, raskem praktiseerida. Peame \u00fcletama eneseloodud v\u00f5rke ja p\u00fc\u00fcniseid ja piibel ei anna t\u00f5e definitsiooniks niisama juhuslikult vabastava v\u00e4e (Jh 8,32). Kindlasti antakse ka teadmine, et me pole kunagi, ka k\u00f5ige \u00fcksildasemas paigas t\u00e4iesti \u00fcksi v\u00f5i koguni unustet. Meiega on alati kellegi m\u00f5tted, m\u00e4rgilised seosed v\u00f5i m\u00e4lupildid \u2013 ikka h\u00e4\u00e4d ja \u00f5iged, m\u00f5nikord saadet (risti)vanematelt v\u00f5i muidu n\u00e4iliselt juhuslikelt kohtumistelt.<\/p>\n\n\n\n Juhuslikkuse m\u00f5\u00f5de puudub piiblis! Saagu ristitud inimesest tulevikus kas admiral, p\u00f5llu- v\u00f5i kellamees! Juhtugu meiega, mis iganes! T\u00e4htis on, et me pole kunagi \u00fcksi, ega \u00fclearused, juhuslikud m\u00e4ngukannid kellegi k\u00e4tes, teiste \u201eparemate\u201c ja \u201et\u00e4htsamate\u201c vahendid v\u00f5i objektid. Meie endi k\u00e4tes ja s\u00fcdames on tuhanded v\u00f5imalused luua, ehitada, toetada ja kaaslase jaoks alati olemas olla. \u00d5nneks saamegi ristiinimestena ennast v\u00f5rrelda \u00fcksnes Temaga, kelle k\u00fclge meid on poogit elik ristit. Kui usume, et oleme osake Jumala armastuse plaanis, siis saavutamegi need esimesed teod, millest k\u00f5neleb n\u00e4gija Johannese Ilmutuse raamatus. Ja kodukiriku kell on taas nii s\u00fcgavalt k\u00f5lav, et inspireerib sulnilt meie inimlikele m\u00f5tetele, jumalikke seoseid ja \u00fcllatavalt viljakaid v\u00f5rseid m\u00f5nusas elusamuses.<\/p>\n\n\n\n Peeter Parts, 57aastane EELK Kolga-Jaani koguduse kiriku\u00f5petaja.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kevad 2018<\/strong><\/p>\n\n\n\n Fotol: Peeter Parts koos ristipoeg Andresega 2020 kevad. Erakogu<\/strong><\/p>\n\n\n\n Rahvusvaheline L\u00e4\u00e4nemere regiooni Interreg projekti SEMPRE (Social Empowerment in Rural Areas) raames ellu kutsutud kirikutevaheline ristivanemate v\u00e4\u00e4rtustamise t\u00f6\u00f6r\u00fchm kogus 23. m\u00e4rtsist 15. juunini 2018 ristivanemluse teemalisi lugusid. K\u00f5ikidele ristilastele m\u00f5eldes – et me kodukirikute kellad taas heliseksid hellalt! \u201e \u2026 et sa oled oma esimese armastuse maha j\u00e4tnud. Tuleta siis meelde, kust sa oled langenud, […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":278,"menu_order":1,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-284","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/284","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=284"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/284\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/278"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=284"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"Kasutaja](\"https:\/\/estodiac.eu\/eestidiakoonia\/wp-content\/uploads\/2020\/07\/koikidele-ristilastele-moeldes-1024x768.jpg\")
<\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"