Harkujärve kui SEMPRE poolt võimestatav piirkond

Harku järve ääres asub eraomandis olev hoone, mis on ehitatud filantroop Aino Järvesoo poolt kirikuks. Aino Järvesoo soov oli näha selles kirikus lapsi ja lastega peresid. Paraku jäi kirik tühjaks ning läks müüki. Kolm läheduses elavat perekonda ostsid kiriku ning asutasid MTÜ selle haldamiseks. MTÜ Harkujärve Kiriku Taastamise selts on loodud Harkujärve kiriku kasutuselevõtmiseks kogukonnakeskusena ja Aino Järvesoo mälestuse jäädvustamiseks.

Selts on teostanud kohaliku kooli ja vallavalitsuse abil sotsiaalmajandusliku analüüsi, mille põhipunkte tutvustati võimestamisvõrgustiku Harkujärve elanikele 20.08.2016, mis on ka Eesti taasiseseisvumispäev.

Harkujärve piirkonnas, kaasa arvatud Laabi ja Tiskre, napib lasteaiakohti, puuduvad huvitegevuse ruumid, vallaelanikel pole kultuuri- ega kogukonnamaja. Harkujärve külas asuv kirikuhoone tuleb kasutusele võtta. Väike, aga aktiivne kogudus saab usaldusväärseks partneriks seltsidele ja omavalitsustele. Hoolikalt ja funktsionaalselt renoveeritud hoones jäädvustatakse kirikuehitaja, filantroop Aino Järvesoo mälestus.

Elanikke on Harku vallas (159,7 km2) 12 979 , Harkujärve – Tiskre kandis (Harkujärve, Laabi ja Tiskre külades) nendest 12 %, Harkujärve külas omakorda 652 (1.2. 2013). Teenuse tarbijatena tulevad veel kõne alla ka Väike Õismäe elanikud (27000). Tiskre – Harkujärve kandi elanikest soovib 54% osaleda ühistegevustes, kui seda korraldaks mõni selts või kogukonnakeskus. Kõige enam tuntakse huvi kontsertide vastu (57% vastanuist). Teisteks sagedamini huvi pakkuvateks tegevusteks on koolitused (41%), meisterdamisringid (37%) ja liikumisringid (31%). (AS Saar – Poll, Harku valla elanikkonna uuring).

• Harkujärve piirkonnas puuduvad nii lastel kui noortel vaba aja kultuurse veetmise võimalused. See riivab nende õigusi kasvada arengut soodustavas keskkonnas. On vaja pakkuda vajadustele vastavaid, arengut soodustavaid kvaliteetseid teenuseid. See maksab raha.
• Kasutuseta seisev amortiseeruv hoone on selgelt kahjumlik näide halvast majandamisest. Kasutusega kaasnevad täiendavad kulud. Seega tuleb leida täiendavaid vahendeid.
• Vaba aja veetmise võimaluste nappus suurendab riskikäitumist ja desotsialiseerumist. Varase sekkumise, toe ja eeskuju abil soovime ennetada laste ja noorte marginaliseerumist ja arendada nende oskusi ja hoiakuid.

Kogukonnakeskuse edasiarendamine SEMPRE projekti raames edendab kohalikku elu ja sidustab kogukonda. Alustame septembris vaba aja veetmise gruppidega. Tantsugrupp, draamastuudio, loova meisterdamise grupp, võimlemine. Koostame sügiseks ja talveks kontsertide kava.

Lapsehoiuteenuse kohtade arvu suurendamiseks ja teenuse kättesaadavuse parandamiseks taotleb EELK diakoonia- ja ühiskonnatöötalitus tegevusluba maavalitsuselt. Soovime teenuse mahtu eeloleval aastal kahekordistada.

Nõupidamise lõppedes istutati kogukonnakeskuse ette reformatsiooni 500 juubeli ja taasiseseisvumise 25 aastapäevaga seoses Gatis sorti kultuurõunapuu, mille nimeks sai Kati (Katarina von Bora mälestuseks). Õunapuu istutajad olid SEMPRE koordinaator Fea Üprus ja abivallavanem Erik Sandla. Fotod toimunust kajastuvad SEMPRE ja seltsi sotsiaalmeediakanalites, Harku valla lehes „Harku Valla Teataja“ ja EELK nädalalehes „Eesti Kirik“.

Registreeru konverentsile – “Tuhkatriinud ja Nukitsamehed juubeliaasta Eestis”

ibsr_sempre_logo_4colours_print_pixel
4. novembril toimub Tallinna Peeteli kirikus Eesti Vabariigi 100. ja Reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud konverents “Tuhkatriinud ja Nukitsamehed juubeliaasta Eestis”.

2017 novembris saab Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 100 aastaseks ning 2018 on sama tähtpäev ka Eesti Vabariigil. Ühtlasi täitub 500 aastat protestantliku reformatsiooni algusest.

Reformatsiooniga kaasnesid olulised kultuurilised muutused Euroopa riikide arengus. Omakeelsed jumalateenistused, kirjaoskuse levik, haridus-  ja hoolekandesüsteemi kujunemine ning paljud teised näitajad iseloomustavad aega, milleta ka meie rahvas ei oleks täna selline nagu ta on. Tulevikku luues tuleb mõtestada ja mõista nii minevikku kui ka olevikku. Halle asutuste ja õp August Hermann Francke (1663-1727) algatatud haridus- ja hoolekandesüsteem on olnud eeskujuks mitmetele järgijatele, kelle hulgas on oma koht ka Tallinna Peeteli koguduse sotsiaalkeskusel.

Eesti Vabariigi juubelipidustuste foonil joonistub teravalt välja “vaeslapse” profiil. Selle all mõtleme me lapsi ja noori, kes on sattunud materiaalse ja sotsiaalse vaesuse lõksu ning on ilma jäetud arenguks vajalikest suhetest ja tingimustest; kes kasvavad mitte peredes vaid institutsioonides, kelle hariduslikud võimalused ja emotsionaalne keskkond ei toeta piisavalt lootust täisväärtuslikule tulevikule.

Novembris toimuval konverentsil võrdleme minevikku ja olevikku, peame aru teemadel, millised väljakutsed seisavad Eesti Vabariigi, Eesti koguduste, aga ka meie kui kodanike ees kui ületame mõttelised tähised ajajoonel. Otsime vastuseid tänagi olulistele küsimustele: mis on lapse vaesuse tõeline definitsioon, kas institutsionaalne hooldus on oma aja ära elanud, kas kodanikuvastutuse ja pere tähenduse mõtestamine on aktualiseerunud, kas vananev ja multikultuurne Euroopa on uue põlvkonna jaoks turvaline.

Konverentsi eesmärk on innustada Eestimaa erinevate konfessioonide töötegijaid mõttevahetusele ja uute praktikate kasutamisele oma töös haavatavate perede ning vaesuses elavate või vanemliku hooleta jäänud lastega. Toome tänapäeva vajadustesse Jumala sõna Jaakobuse 1:27 – mida tähendab selle sõna järgi vaeslaste eest hoolitsemine kaasaegses maailmas. Juhime tähelepanu sellele, et vaesus ja vanemliku hoolitsuse puudumine kahjustavad tuhandete laste tervist ja tulevikku.

 

KAVA

9.30 – 10.00 kogunemine, kohv, registreerumine

10.00 – 10.05 – moderaatorite sissejuhatus

10.05 – 10.20 Konverentsi avavad EV sotsiaalminister Margus Tsahkna ja EKN-i president Andres Põder (a 7 min)

 

10.35 – 12.20 Ettekanded:

Dr Riho Saard: „Halle asutused ja nende osa tänase hoolekandesüsteemi arengus.“

Mati Sinisaar: „ Lastehoolekanne Peeteli kirikus 1997 -2017.“

Jane Snaith: „Lapse esimene põhiõigus“

Avo Üprus ja Pia Ruotsala: „Peretöö ja uuenev diakoonia“

Külalis(välis)esineja ettekanne

 

12.20 – 13.00 Töögrupid (kohv ja tee)

 

13.00 – 13.40 Lõunapaus kergete suupistetega. Võimalus tutvuda Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse elu ja tegevusega. Korraldab Liia Vain, sotsiaalkeskuse direktori asetäitja kasvatusalal

 

13.40 – 14.20 Paneel:

Esinejad: töögruppide esindajad. Võtmeteemade ja –tulemuste väljatoomine; küsimused-vastused

 

14.20 – 14.30  Ettepanekud korraldusgrupi poolt: koostööplatvormi ja töörühmade moodustamine – nt initsiatiivgrupp “Eestimaa ilma orbudeta”

14.30 – 15.20  Stendiettekanded;  vabas vormis suhtlemine, kohvilaud

 

Moderaatorid on Riina Solman ja Avo Üprus

 

Konverentsi korraldavad EELK diakoonia- ja ühiskonnatöö talitus, MTÜ Igale Lapsele Pere ning Ühiskonnatöö sihtasutus.

 

Info ja registreerumine:

Avo Üprus, avo.uprus@eelk.ee, 502 0857
Kadri Kesküla kadri.keskula@eelk.ee

Viru infopäev Rakveres 07.10.16

07. Oktoobril toimus Rakvere Kolmainu koguduse majas Viru teabepäev. Koos arutati teenuste arendamist puuetega lastele ning teisigi koostöö võimalusi.

EELK projektijuht ja jurist Merit Jõgi tõdes, et on peetud läbirääkimisi erinevate Harjumaa valdadega ning enamikega on saavutatud ka hea kontakt. Murekohtadena nähti halba infolevikut lapsevanemateni ja nende inimeste väikest arvu, kes soovivad saada tugiisikuks.

Avo Üprus tõdes, et tänapäeval viime me inimeste hulgas läbi arvamusküsimustike, mille tulemustest võib järelduda, et 70% inimestest näeks kirikut tegusamana sotsiaalvaldkonnas.

Eva Üpruse ettekanne tuletas kõigile meelde puuetega laste keerulist olukorda, kus nõudlus teenuste järel on tunduvalt suurem kui pakkumine.

 

13584873_10208706657156187_2278909413150855656_o 14500684_10208706658476220_3900565684176384982_o 14525209_10208706658956232_1089993271816788157_o 14556681_10208706657116186_5737063189412752271_o 14589718_10208706658996233_3843255955423321531_o 14633378_10208706659876255_701312825911470156_o14589596_10208706657196188_5230256270775866298_o

 

 

SEMPRE projekti avakonverents

SEMPRE projekti avakonverentsil Berliinis räägiti väljakutsetest, mis Läänemere riikide maapiirkondade ees seisavad ning sellest, kuidas jõuda inimesteni, kes võiksid sotsiaalseid teenuseid saada ja pakkuda. Toodi näiteid, kuidas kohalikul tasandil on väiksest algatusest sündinud midagi suuremat. Olulisim on koostöö erinevate partnerite vahel.

 

14449987_328406927507962_8805210307106258557_n14479757_328406980841290_62585239935833217_n14492580_328406957507959_610457341288279321_n

14470598_328406950841293_4469796339630927564_n 14484809_328406930841295_2113234255490632893_n img_20160929_100310 img_20160929_100247 img_20160929_100223

Ühisnädal

Enda sündmust saab kirja panna 1. novembrini Ühisnädala veebilehel www.uhisnadal.ee, klikkides nupul „Lisa sündmus” ja täites ankeedi.

Teie sündmus lisatakse üle-eestilise Ühisnädala programmi.

 

Ühisnädal on kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustav nädal, mis toimub juba neljandat korda ja mis leiab aset novembrikuu viimasel nädalal 21. – 27. novembril, kodanikupäeva lähistel. 2015. aastal viidi üle Eesti Ühisnädala raames läbi 227 sündmust, millest võttis osa enam kui 11 700 inimest. Need sündmused toimusid igas maakonnas ja neid korraldas kümneid organisatsioone.

 

Ühisnädala toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

 

Lisainfo:

www.uhisnadal.ee