Head Euroopa territoriaalse uudiskirja tellijad/lugejad,

Anname teada, et seoses Eesti–Vene programmi taotlusvooru avamisega korraldab programm konsultatsioone ja seminare, mis toimuvad jaanuaris Viljandis (24.01–25.01), veebruaris Pihkvas (7.02–08.02) ning Peterburis (20.02–21.02).
Siinkohal juhime Teie tähelepanu sellele, et ürituse esimesel päeval toimuvad seminarid ning teisel päeval konsultatsioonid.

Lisaks sellele toimuvad konsultatsioonipäevad Tartus 2017. a jaanuaris (18.01, 19.01 ja 31.01), veebruaris (01.02, 14.02 ja 15.02) ning märtsis (07.03, 08.03, 14.03 ja 15.03). Samuti korraldab programm konsultatsioone ka 2017. a veebruaris Pihkvas (28.02).

NB! Palume huvi korral seminaridele ja konsultatsioonidele registreeruda. Registreerida saab siin ning täpsem ülevaade seminaridest ja konsultatsioonidest on saadaval programmi veebilehel siin .
Lisaks soovitame jälgida programmiga seonduvaid uudiseid ka Facebookis (Estonia–Russia CBC Programme 2014-2020).

Küsimuste korral palume pöörduda Eesti-Vene programmi tehnilise sekretariaadi poole:info@estoniarussia.eu või telefon 738 6011.

Lugupidamisega,
Hannes Nagel
Regionaalarengu osakond
Rahandusministeerium
tel 611 3112 | 555 04372
hannes.nagel@fin.ee
www.rahandusministeerium.ee | Endla 13, 10122 Tallinn
twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee

Diakooniasõprade tänuüritus

Kutse Võrumaa/Põlvamaa pereteemalisele ümarlauale

Ümarlaua aeg: 09. juuni 2016 kell 10-15

Ümarlaua koht: Põlva Püha Neitsi Maarja kiriku seminariruum

„Kes on mu ema ja kes on mu vennad…“

Austatud aktiivne Võrumaa ja Põlvamaa esindaja

Kutsume Teid osalema Võrumaa ja Põlvamaa ühisel pereteemalisel ümarlaual 09. juunil 2016 seoses

projekti SEMPRE käivitamisega ning kaastöövõimaluste pakkumisega.

Eesti perekonna tugevus on Eesti ühiskonna tugevus. Perekonna väärtustamine pakub ühistegevust

Eesti ühiskonna kõigile sektoritele.

Läänemere regiooni Interreg projekt SEMPRE keskendub maapiirkonna sotsiaalsele võimestamisele.

Üheks siduvaks teemaks on perekond ning kõik selle juurde kuuluv: perekonna terviklikkus ja

toimetulek, vanemlikud oskused ja võimekus, laste haridus ja turvalisus, noorte tööhõivatus jm.

Projekti osapooled on kohalikud omavalitsused, MTÜ-d, kogudused, sotsiaalsed ettevõtjad. Projektiga

pakutakse strateegilist koostööd, koolitust kui ka toetust oma mikroprojektide algatamiseks.

Uudne lähenemine maapiirkonna sotsiaalsel võimestamisel on sihtrühma kaasamine sellisel viisil, et

lahendused sotsiaalsete vajaduste leevendamiseks sünnivad ühises toimimises, milles iga osapool

panustab temale omaste ressurssidega. Projekti käigus testitakse erinevaid riskirühmade kaasamise

viise ning antakse neile endile võimalus osaleda sotsiaalteenuste väljatöötamisel ja pakkumisel.

Projekti tegevused toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Kohaliku Omaalgatuse Programmi

eesmärke kohaliku arengu ja kogukondade elujõulisuse edendamisel kogukondliku initsiatiivi. Projekt

panustab Euroopa Liidu 2020 eesmärkide elluviimisesse.

Projekti juhtpartneriks on Saksamaa Diakonisches Werk Schleswig-Holstein. Eestis esindavad projekti

Ühiskonnatöö Sihtasutus ning Eesti Evangeelne Luterlik Kirik.

Ümarlaua kava

– 10:00-10:30 Sissejuhatus

– 10:30-12:00 „Ehituskivide koolitus“ – viib läbi Tuuli Võsa

– 12:00-12:30 kohvipaus

– 12:30-13:00 Sihtgrupi kaasamise meetodid

– 13:00-13:15 Tugevuste/Ootuste kaardistamine

– 13:15-13:45 Arutelu teemal, kuidas oma tugevusi kasutada üksteise hüvanguks

– 13:45-14:00 Tagasiside/Ettepanekud

– 14:00-15:00 Ühine lõuna kohvikus „Aal“

Lõppkasutaja hindamise meetodid

Seljakoti meetod – esitanud University of Jyvaskylä
Nimetus tuleneb asjaolust, et antud meetodit on kasutatud migrantide ja põgenikega töötamisel. Neile esitati mitmeid küsimusi:
– Mida sa võtsid oma kodumaalt seljakotis kaasa? Näita palun mõningaid esemeid, mis on sulle olulised (võib olla sümboolne, ideeline ese )?
– Mida sa pakiksid oma seljakotti täna? Mida sa nüüd kogud? Mis on sinu jaoks nüüd oluline?
– Mida sa tulevikus vajad? Mida sa vajaksid, et saavutada oma eesmärke viie või kümne aasta pärast?
– Mis takistab sind sellel teel?
– Antud meetod aitab kaasa lõpp-kasutajate juhendamist ja sotsiaaltööd
– Toimub pidev teenuste hindamine, sest lõpp-kasutajatelt saadakse kohtumiste käigus otsest tagasisidet
– Kasutatakse küsimustikke – mis on kasulik, kuidas saab meetmeid paremaks muuta jne.
– Tehakse koostööd ekspertide, migrantide ühingute ja MTÜ-dega.

Tuleviku õpikoda – Future Workshop
– Tuleviku õpikoja puhul julgustatakse osavõtjaid oma ühiseid probleeme nende praeguses olukorras selgelt määratlema. Nad peavad looma tulevikuvisioone ja arutlema, kuidas selle visioonini jõuda lühikese aja jooksul. Selleks viiakse läbi kolm faasi – kriitika-, fantaasia- ja rakendusfaas.
– Kriitika faasis toimub probleemiteemaline ajurünnak selle praeguses keskkonnas. Tulemus formuleeritakse lühikeste tähelepanekute või lausetena.
– Fantaasia faas on pühendatud eelarvamusteta ideedele sellest, kuidas töö olukord võiks olla. Selles faasis võib esimese faasi kriitikat ümber formuleerida positiivseteks ideedeks ja soovitusteks. Igat ideed hinnatakse ja arendatakse edasi väiksemates gruppides.
– Rakendusfaasis esitleb iga grupp kõigepealt oma visiooni. Ühises arutelus hinnatakse võimalusi visiooni elluviimiseks. Ühtlasi defineeritakse, milliseid tingimusi peab selleks muutma. Lõpetuseks määratakse kindlaks edaspidine tööjaotus ja plaan.
– Tuleviku õpikoda võib ellu viia erinevalt, olenevalt kontekstist, ajast, osalejatest jne. Protsessi juht peab seda alati hästi ette valmistama.
– Lõpp-kasutajad peavad olema kokku kutsutud nii, et nad saaksid vabalt rääkida, ilma kartmata sanktsioone erinevatelt asutustelt. Kuna teema on neile väga oluline, on nad motiveeritud osalema.
– Helen Nilsson, Coompanion Nordist: „Kui meie oleme kasutanud tuleviku õpikoda, siis oleme läbi viinud kriitika faasi, et vajadusi analüüsida. Oleme kokku kogunud indiviidide grupi, kellel on sama probleem /takistus/huvi. Protsessi juht alustab informeerides osavõtjaid põhjalikult teemast, protsessist ning ühtlasi üritab luua avatud ja mugava õhkkonna. Kõik istuvad nii, et nad saaksid üksteist näha ja kuulda (soovitatavalt ringis). Seejärel protsessi juht annab osavõtjatele järjest ja lühikeste vahedega sõna. Nad saavad väga lühidalt (mõned sõnad) kirjeldada probleemi (ühekaupa). Kui osavõtja ei oska midagi öelda, siis antakse sõna ringis järgnevale osalisele. Nad võivad välja tuua takistusi, mida nad on ise kogenud või mis on juhtunud teistel. Kõik on lubatud. Ajurünnak toimub kuni keegi on esitlenud uue probleemi. Protsessi juht paneb iga probleemi kirja nii et kõik seda näeksid (suurele stendile). Lõpuks võib olla kirjas väga palju probleeme, mida pannakse ühisele demokraatlikule hääletusele, et alles jääksid ainult kõige vajalikumad probleemid, millega minnakse edasi järgmisesse fantaasia faasi.“
– Selle meetodi juures on positiivne, et kõigil on võimalus aktiivselt osaleda ja oma mõtteid väljendada. Väga oluline on seejuures just protsessi juhi oskus luua vajalik õhkkond grupis. Negatiivne on asjaolu, et kohal on ainult lõpp-kasutajad. Aga kui teised huvitatud on ka kohal, siis võib lõpp-kasutajatel olla keeruline oma arvamust väljendada. Üks võimalik lahendus on viia läbi kaks erinevat õpikoda.

Allikad:
o https://en.wikipedia.org/wiki/Future_workshop
o http://www.die-bonn.de/esprid/dokumente/doc-2004/apel04_02.pdf
o http://files.eric.ed.gov/fulltext/EJ881790.pdf
o http://www.dialogguiden.se/article/show/412
o http://www.lltoolbox.eu/methods-and-tools/generate-concepts-and-ideas/future-workshops
o Jungk, Robert, Müllert, Norbert (1987): Future workshops: How to Create Desirable Futures. London, England, Institute for Social Inventions ISBN 0-948826-39-8
o Robert Jungk, Norbert R. Müllert: Zukunftswerkstätten. Mit Phantasie gegen Routine und Resignation. München 1989 (Erstveröffentlichung 1981) ISBN 3-453-03743-X
o Beate Kuhnt, Norbert R. Müllert: Moderationsfibel – Zukunftswerkstätten verstehen, anleiten, einsetzen. Neu-Ulm 2004 (Neuauflage) ISBN 3-930830-45-0
o Olaf-Axel Burow & Marina Neumann-Schönwetter (Hrsg.): Zukunftswerkstatt in Schule und Unterricht. Hamburg: Bergmann & Helbig 1997. (2. Auflage) ISBN 3-925836-40-3
o Petra Eickhoff, Stephan G. Geffers: Power of Imagination Studio – A Further Development of the Future Workshop Concept, chapter 26 in Peggy Holman, Tom Devane, Steven Cady (ed.): The Change Handbook – The Definitive Resource on Today’s Best Methods for Engaging Whole Systems – 2nd edition, San Francisco 2006 ISBN 1-57675-379-4

Loogilise raamistiku lähenemine – Logical Framework Approach
– Loogilise raamistiku lähenemine on projekti planeerimisvahend, mida saab kasutada erinevates situatsioonides ja versioonides. Luuakse probleemide puu, mida konverteeritakse ümber võimaluste puuks ja leitakse, mida võimaluste realiseerimiseks teha tuleb. Meetod koosneb üheksast sammust.

1. Projekti keskkonna analüüs
2. Võimalike huvipoolte analüüs
3. Probleemi analüüs
4. Eesmärkide analüüs
5. Tegevuste plaan
6. Vahendite plaan
7. Näitajad
8. Riskianalüüs
9. Eelduste analüüs
– Vajaduste analüüsil keskendutakse ainult kolmele esimesele etapile. On hea teada, et protsessi saab jätkata toetudes kolme esimese etapi järeldustele. Esimest ja teist etappi saab läbi viia ka väiksem grupp koos protsessijuhiga. Päris tegevus leiab aset kolmandas etapis. Selle etapi ajal on oluline, et kõik huvitatud osaleksid. Mida rohkem vaatenurki, seda parem. Kõigepealt tuleb probleem defineerida. See võib olla „kahanev elanikkond maapiirkondades“. Järgmine samm on koostada „võre“ probleemi ümber. Puu juurteks on probleemi põhjused ja puu lehed võimalikud probleemi tagajärjed. Protsessi juht jagab kohalviibijad gruppidesse. Osalised arutavad erinevaid põhjusi ja kirjutavad need üles või panevad lehekestele üles. Üks põhjus, üks leheke. Kahaneva elanikkonna põhjuseks võib olla näiteks töökohtade puudus või ebapiisav infrastruktuur. Kahaneva elanikkonna tagajärgedeks on näiteks väiksem sissetulek maksudelt ja „brain drain“ – ajude lahkumine. Kõik märkmed pannakse üles seinale ja nii tekib „probleemi puu“. See visualiseerib, kuidas on asjad omavahel seotud ja muudab olukorra paremini arusaadavaks. Et probleemi lahendada on vaja rünnata juuri, põhjusi. Teisisõnu tuleb rahuldada kindlaid vajadusi. Järgmises etapis muudetakse „probleemi puu“ „eesmärkide puuks“ ja lisatakse tingimusi, mida on vaja, et saavutada eesmärke.
– Helen Nilsson (Coompanion Nord): “Olen kasutanud seda meetodit erinevates situatsioonides. Kord olid osalejad vaimuhaigusega mehed ja naised. Nende peamine probleem oli nende töötus. Me tahtsime teha projekti, mis aitaks neid jõuda tööturule või õpinguteni. Seetõttu pidime teadma põhjusi, et arusaada, mis on nende vajadused.“

Allikad:
o https://en.wikipedia.org/wiki/Logical_framework_approach
o http://www.evropa.gov.rs/Evropa/ShowDocument.aspx?Type=Home&Id=525

Osalev kiire hinnangu andmine – Participatory Rapid Appraisal (PRA)
– Meetod üritab kaasata maainimeste teadmisi ja arvamusi projektide ja programmide planeerimisel ja haldamisel.
– Taustaks on veendumus, et aktiivselt kaasatud ja võimestatud kohalik elanikkond on esmatähtis maapiirkonna edukaks arenguks.
– Meetodis kaasatakse maainimesi nende probleemide analüüsil, nende eesmärkide seadmisel ja oma tulemuste hindamisel.
– On „sadu osalustehnikaid ja vahendeid“
– Üks võimalik vahend on järgmine:
– Lõpp-kasutajad on eksperdid.
– Tudengid küsitlevad lõpp-kasutajaid nende kodus.
– Saksakeeles nimetatakse seda „köögijuttudeks“.
– Projekt kestab 7 päeva:
– 2 päeva treenitakse intervjuu läbiviijaid
– 3 päeva võetakse intervjuusid
– 2 päeva interpreteeritakse ning viimasel õhtul tehakse esitlus lõppkasutajatele ja sotsiaalteenuste pakkujatele.
– Lõpp-kasutajate kaasamine:
– Lõpp kasutajad kirjeldavad oma olukorda ja nende soove ning võimalusi oma soove täide viia, nende järgmisi samme jne.
– Tudengid esitasid intervjuude tulemusi lõpp-kasutajatele loovalt (piltidega plakatid)
– Positiivne ja negatiive kogemus:
Positiivne –
– kiire hinnangu andmine – tulemused olid nädala jooksu.
– Tudengid on väga motiveeritud
– Lõpp-kasutajad on tulemustest huvitatud ja on vaimustatud tudengite panusest.
– Esitlus loob olukorra, kus lõpp-kasutajate ja sotsiaalteenuse pakkujate vahel tekib suhtlemine.
Negatiivne –
– Kuigi see on kiire meetod, vajab see siiski ettevalmistusaega ning kokkuleppeid ülikoolidega
– On vaja palju püüdlusi, et leida piisavaid lõpp-kasutajaid
– Projekti läbiviimine sõltub ülikooli ajakavast (tudengid küsitlevad)
– Esitatud tulemuste edasiandmine kindlate sammude kaupa oleneb sotsiaalteenuse pakkujate motivatsioonist ja huvist.

Allikad:
o http://www.kda.nordkirche.de/index.php/arbeitsfelder/projekte/91-pra- pdf.html
o https://en.wikipedia.org/wiki/Participatory_rural_appraisal – selle meetodi hea inglisekeelne kokkuvõte
o http://www.fao.org/docrep/003/x5996e/x5996e06.htm

Täht Idas – info pakkide kogumise ja annetuse kohta

Kogume pagulaslastele kingitusi!

5.detsembrini käib kampaania “Täht idas”, mille kaudu saate saata kingitusi lastele, kes on sõja tõttu pagendatud oma kodumaalt. See aasta kogume ja paneme kokku kingitusi Süüria ja Iraagi pagulaste lastele Jordaanias ja Sudaani pagulaste lastele Egiptuses.

Kui kuulid oleksid elu võtnud SINU sõpradelt …
Kui raketid oleksid hävitanud SINU kodu…
Kui ründajad oleksid tapnud SINU vanemad…
Kui SINU kooli oleks end sisse seadnud sõdurid…
Kui SINU jalgpalliväljakule oleksid peidetud miinid…
Kiu SINu mänguasjad oleks täitmatu unistus…
Kui nälg oleks SINU igapäevane leib…
Kui meeleheide oleks SINU ustav sõber …
Kui hirm oleks SINU püsiv saatja…
Kui lootusetus oleks SINU saatus…

Kui selline oleks SINU lapsepõlv, kuidas SA tahaksid, et teised SIND aitaks?

Lisainfo kampaania ja kogumispunktide kohta on saadaval “Täht idas” veebilehel:
http://www.starintheeast.net/

SOOVITATAVATE ESEMETE NIMEKIRI

Pehme mänguasi, hüppenöör, jojo, väike mänguauto, pallike, õhupallid, puzzled vms, mis sobiksid
mängimiseks. Pliiatsid, kriidid, viltpliiatsid, joonistusblokid, värviraamatud või midagi muud (ka käärid sobivad suurematele lastele), mis arendaks lapse loomisvõimet.
Mõtle ka soojade sokkide, mütsi või kinnaste peale! Samuti võib kinkida hambaharja, hambapasta, seebi, väikese pehme käterätiku, sooja pleedi. Karamellid või kõvad kommid on hea maiustus. Teismelistele võib kinkida ka T-särke või mõne ehte.

MITTESOOVITATAVATE ESEMETE NIMEKIRI

Ära kingi kasutatud või katkisi asju! Pole soovitav karpi panna toiduaineid (šokolaadi, küpsiseid, pähkleid, seemneid), vedelikku sisaldavaid (šampoone, duššigeele) või kergesti purunevaid (klaasist, portselanist, savist nõusid) esemeid, ka mitte mängurelvi. Islami kultuuris pole kohane kujutada inimest, sellepärast poleks vaja saata nukke, ega ka mänguasjadest koerakesi ja seakujulisi loomakesi. Ärge pange kiinkekarpi ka religioosset sümboolikat või kirjandust!

Koos saame nende lasteni viia killukese usku, lootust ja armastust.

Palume iga paki kohta annetada 5 eurot transpordikuludeks meie arveldusarvele.

Annetus € 5.00 iga karbi eest on vajalik mitte ainult konteineri transpordikulude katmiseks, kuid ka kogu ürituse korraldamiseks Baltimaades ning tollivormistuse, transportimise, ladustamise kindlustamiseks ning vabatahtlike meeskonna loomiseks, kes teostaks karpide jagamist otse lastele Jordaanias ja Egiptuses. Sel aastal hõlmab “Täht idas“ 6 riiki ja 3 kontinenti. Möödunud aastal olid küllaltki paljud karbid ilma selise annetuseta. Ühtegi karpi ei jäetud seetõttu saatmata, kuid suur tänu neile, kes annetasid mitte ainult oma karbi eest. See aitas hüvitada puudujääki. Ka sel aastal, kui sul on võimalik, anneta ka mõne teise karbi eest. Annetuse selgitus “Täht idas“

Sul pole aega karbi jaoks? Sa ei taha joosta ühest poest teise? Me teeme seda sinu asemel! 25 euro suurune annetus katab ühe karbi sisu ja logistikakulud. Sellel eesmärgil anneta ühingu Ühiskoonnatöö Sihtasutuse arvele viitega ”Tehke minu asemel”. Annetused, mis on laekunud peale 12. detsembrit, me kahjuks enam ei jõua muuta karbiks, kuid see muutub seemneivaks järgmise aasta ürituse jaoks.

Arveldusarve nr :
EE131010220214844220
Selgitus: ”Täht idas” või ” Tehke minu asemel”
Saaja: Ühiskonnatöö sihtasutus

Üldinformatsiooni telefon:
Nelli Vassila
+372 58519514
www.starintheeast.net

Ühisnädal

unnamed

Juba neljandat korda toimuv ühistegemise nädal – Ühisnädal – tuleb ka sel aastal. Novembri lõpus KÜSKi toel aset leidva Ühisnädala meeskond kutsub kõiki ühendusi, kogukondi, ettevõtteid ja ärksaid inimesi korraldama sel nädalal enda sündmus, et väärtustada üheskoos kodanikuaktiivust ja isetegemist.

Ühisnädalal soovime tähelepanu pöörata eestimaalaste hoolimisvõimele:
kas ja kui palju hoolime oma kaasmaalastest, meid ümbritsevast keskkonnast ning kas oskame hoolida pidevalt või ainult kampaania korras.

Külli Vollmer Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest: „Eesti areng ja tasakaal oleneb inimestest – meist endist. Kas ja kuidas hoolime oma lähedastest, oma kogukonnast, oma riigist? Kas väärtustame iga inimest vaid sõnades või ka tegudes? Ühisnädala suur koostööpartnerite hulk näitab, et hoolivus ei ole ühe vabaühenduse või ühe valdkonna teema, hoolivus kõnetab meid kõiki. Vabaühendustes toimetavad inimesed saavad palju ära teha, kuid nad saavad osutada ka kitsaskohtadele, mis meie ühiskonnas täna ei toimi.

Ühisnädalal toimub 21.-27. novembril üle Eesti palju põnevaid sündmusi, kus tutvustatakse inimeste omaalgatuslikke ettevõtmisi, räägitakse kodanikuühiskonna tähtsusest ja rollist riigi arengus. Möödunud aastal toimusid näiteks maakondlikud kodanikuühenduste konverentsid, tunnustussündmused, talgud, kärajad, filmiõhtud, avatud uste päevad, ümarlauad, õpitoad, vabatahtlike aktsioonid jpm.

Enda sündmust saab kirja panna 1. novembrini Ühisnädala veebilehel www.uhisnadal.ee, klikkides nupul „Lisa sündmus” ja täites ankeedi. Teie sündmus lisatakse seejärel üle-eestilise Ühisnädala programmi.