KÜSKI MAJANDUSLIKU ELUJÕULISUSE ARENGUHÜPPE VOOR OOTAB ÜHINGUTE TAOTLUSI

KÜSKI MAJANDUSLIKU ELUJÕULISUSE ARENGUHÜPPE VOOR OOTAB ÜHINGUTE
TAOTLUSI (tähtaeg 1. juuni) ja TARTUS on tulemas nii INFOPÄEV 29.
MÄRTSIL kui ka KOOLITUS 26. APRILLIL

KÜSK AVAS 2017. AASTA TEISE ARENGUHÜPPE VOORU, KUHU KUTSUTAKSE
TAOTLEMA AVALIKES HUVIDES TEGUTSEVAID VABAÜHENDUSI, KES SOOVIVAD OMA
EESMÄRKIDE ELLUVIIMISEL OLULIST ARENGUHÜPET SAAVUTADA JA TEHA SEDA
LÄBI MAJANDUSLIKU ELUJÕULISUSE ARENDAMISE.

See, millis(t)ele majanduslikku elujõulisust suurendava(te)le
võimekus(t)ele projektis keskenduda, on ühingu enda otsustada ja
põhjendada. Tuge saab küsida näiteks mõne teenuse pakkumise
käivitamiseks ja juba olemasoleva arendamiseks, annetuste kogumise ja
tulu teenimise paremaks läbimõtlemiseks, finantsjuhtimise koolitusteks
jms.

Projekte saab ellu viia ajavahemikul 1. SEPTEMBER 2017 KUNI 31. OKTOOBER
2018. Et oleks võimalik hinnata projekti tulemusi, eeldame, et see
kestab vähemalt 8 kuud. Piirkondlikult tegutsevad ühingud saavad ühe
projekti jaoks toetust küsida 12 000 EUROT ning üleriigiliselt ja
rahvusvaheliselt tegutsejad 15 000 EUROT. Toetusraha saame jagada
vastavalt 145 000 ja 135 000 eurot.

VOORU JA SELLE TEMAATIKA TUTVUSTAMISEKS KORRALDAB KÜSK 29. MÄRTSIL
TARTUS INFOPÄEVA. Päevakava ja registreerumine siin [1]

JA 26. APRILLIL TOIMUVA KOOLITUSE KOHTA ON PIKEMALT VÕIMALIK LUGEDA
KÜSKI KODULEHELT [2] [2]

LISAINFO, TINGIMUSED JM VAJALIK: http://kysk.ee/taotlusvoorud/me17
KONTAKT: Kleiri Vest, tel 656 04 89, e-post: kleiri@kysk.ee

Inspiratsioonikoolitus: Kuidas tagada ühingu majanduslik elujõulisus?

KÜSK kutsub vabaühendusi saama inspiratsiooni, praktilisi teadmisi ja hulganisti häid näiteid oma rahaasjade edukamalt juhtimiseks.

Kuidas hinnata ühingu majanduslikku elujõudu? Millal ja miks oma senist rahastusmudelit muuta? Milliseid võimalusi peale projektitoetuste veel kasutama peaks? Kuidas luua kindel ja toimiv süsteem mitmetest tulu allikatest ja milliseid variante üldse kaaluda?

Neile ja paljudele teistele küsimustele anname põhjalikke vastuseid koos vabaühenduste liidu EMSLi juhataja Maris Jõgevaga, kes jagab nii EMSL-i, aga ka teiste organisatsioonide kogemust, millega ta oma töös on kokku puutunud.

Kõikide nende teadmiste jagamine toimub KÜSKi majandusliku elujõulisuse taotlusvooru raames, kuid koolitusel osalemisega ei kaasne kohustust sellest voorust taotlema asuda. Kõik, keda teema huvitab, on oodatud!

Koolitused toimuvad viies linnas kl 10.30-16.30. Täpsed päevakavad leiad registreerimislehtedelt.

27.03 – Pärnu (Pärnu Muuseum, Aida 3) Registreerimine
17.04 – Tallinn (Eesti Puuetega Inimeste Koda, Toompuiestee 10) Registreerimine
19.04 – Rakvere (Rakvere targa Maja Kompetentsikeskus, Lai tn 20) Registreerimine
26.04 – Tartu (AHHAA keskus, Sadama 1) Registreerimine
28.04 – Võru (Võrumaa Toidukeskus, Koidula 7) Registreerimine

Maksimaalne koolitusel osalejate arv on 30 inimest. Kiire registreerimine tagab ka koolitusest osavõtu. Koolitus on kõigile osalejatele tasuta, kuid ühest organisatsioonist võib osaleda kuni kaks inimest.

Täpsem koolituse kirjeldus.

Koolituspäeva teoreetilisem osa annab vajalikud teadmised organisatsiooni rahastusmudeli analüüsimiseks ning analüüsi järelduste põhjal tegevussammude planeerimiseks. Muu hulgas räägitakse, mida erinevate rahastusallikate kasutamine ühe vabaühenduse jaoks tema töös tähendab: nii projektipõhise rahastamise, annetuste, ühisrahastuse, liikmete kaasamise kui tellimustööde toimimiseks on vaja luua vabaühenduse igapäevatöös teatud eeldused, veelgi keerukam võib näida erinevate tuluallikate omavahel kombineerimine. Kulude-tulude harjumuste tavapärastest raamidest välja nihutamine võib näida kas mõeldamatud või liialt keeruline ning seepärast jäävadki tihti võimalused kasutamata. Et hirme vähendada, proovime koolituse teises pooles mõne näite abil organisatsiooni rahastusmudeli muutmise mänguliselt läbi. Nii on kõigil osalejatel võimalik võtta koolituspäeva praktilisemast osast oma organisatsiooni juhtimisse kaasa näiteid ja lahendusi.

Lisainfo: Kleiri Vest, kleiri@kysk.ee, 6560489

Algab ühiskondlike algatuste inkubaatori NULA teine hooaeg

75 000-eurose auhinnafondiga inkubaator, mis keskendub ühiskondlike algatuste arendamisele, alustab teist hooaega ja ootab kuni 11. aprillini lahendusi teravatele ühiskondlikele probleemidele.

KÜSKi ja Heateo Sihtasutuse korraldatava NULA inkubaatori eesmärk on leida uuenduslikke ja nupukaid lahendusi teravatele probleemidele Eesti ühiskonnas. Kuus meeskonda saavad võimaluse osaleda kuuekuulises inkubaatoris, kus arendatakse oma ideed koos ekspertide ja mentoritega.

“NULA esimene hooaeg näitas, et Eestis on ideid ja meeskondi, kes mõtlevad ja tegutsevad selle nimel, et lahendada probleeme, mis meid moel või teisel puudutavad”, ütles KÜSKi toetusprogrammide juht Mari-Liis Dolenko. Mari-Liis lisas, et esimesel aastal oli osalemise vastu väga suur huvi ja inkubaatori läbimine andis kõikidele meeskondadele tõuke oma idee elluviimiseks.

Pirkko Valge Heateo Sihtasutusest tõi välja, et inimeste ja organisatsioonide ring, kes peavad oluliseks maailmamuutjaid toetada, kasvab alustaval hooajal veelgi. „Sellel aastal teeme tihedat koostööd näiteks ärikonsultatsiooniettevõtte PwC, personaliarendusettevõtte Fontese ning eduka iduettevõtte Transferwisega, kellel kõigil on jagada väärtuslikke teadmisi uutele algatajatele”, täiendas Valge.

Inkubaatorisse oodatakse lahendusi, mis võivad olla seotud perede toimetuleku, hariduse, eakate elukvaliteedi, keskkonna, vaimse tervise või mõne muu kriitilise probleemiga Eesti ühiskonnas. Ideid, kuidas jõuda parimate lahendusteni ja võimalust kohtuda samast teemast huvitatud inimestega, pakuvad kaks inspiratsiooniõhtut – 28. märtsil Tallinnas ja 29. märtsil Tartus.

Mentoritena pakuvad meeskondadele tuge teiste professionaalide hulgas Gunnar Toomemets (Swedbank), Karla Agan (Eesti Energia), Kristjan Korjus (Starship), Tarmo Jüristo (Praxis), Ain Peil (Siseministeerium), Age Tomson (Haridus- ja Teadusministeerium), Kristi Klaasmägi (Noored Kooli), Keit Fomotškin (SPIN programm), Katriin Jüriska (Uuskasutuskeskus), Jaan Aps (Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik), Tarmo Meresmaa (PwC) ja Birgit Rootsi (JLP Kommunikatsioonibüroo) ning Kristina Udras (Fontes).

Eelmisel aastal saatis oma idee 85 meeskonda ning inkubaatorisse jõudis neist seitse. Stardiraha oma idee elluviimiseks said Vaikuseminutid, Topsiring ja Kalamaja Avatud Kool.

Lisainfot inkubaatorist ning toimuvatest inspiratsioonipäevadest www.nula.ee.

LISAINFO:
Mari-Liis Dolenko
mariliis@kysk.ee, 521 2422

Laura Kalda
laura@heategu.ee, 5563 9986

Tähtaegade meeldetuletus

15.märtsini ootab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis taotlusi Põhja- ja Baltimaade mittetulundusühenduste toetamiseks. Toetus on mõeldud kodanikuühiskonna tugevdamiseks ja ühiskonna sidususe suurendamiseks Põhja- ja Baltimaades. Toetuse eelarve on 310 000 taani krooni (ca 41 000 eurot) aastas.

27.-31.märts on avatud Leader tegevusgrupi (Saue vald, Harku vald, Saku vald ja Kiili vald)Nelja Valla Kogu meede 2: kogukonna ühistegevuste arendamine taotlusvoor.

3.aprill kell 16.30 on Kohaliku omaalgatuse programmi taotluste esitamise tähtaeg. Taotlused tuleb esitada Harju Maavalitsusse.

25.aprill kell 15:00 ootab KÜSK taotlusi 2017. aasta EV100 sünnipäevakingituste taotlusvooru. taotlusvooru eesmärk on toetada selliseid unikaalseid, uuenduslikke ja koostöös valmivaid piirkondlikke algatusi, mis sobivad Eestimaale kingituseks Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

1.juuni kell 15:00 ootab KÜSK taotlusi 2017. aasta vabaühenduste majandusliku elujõulisuse arenguhüppe taotlusvooru. Toetatakse projekte, mis keskenduvad vabaühenduse majandusliku elujõulisuse suurendamisele, saavutamaks ühenduse eesmärkide elluviimisel olulise arenguhüppe.

Uus taotlusvoor KÜSKis

Avame koos EV100 korraldustoimkonnaga uue taotlusvooru, kuhu ootame 25. aprilliks selliste unikaalsete, uuenduslike ja koostöös valmivate piirkondlike algatuste ideid, mis sobivad Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kingituseks.

Taotlusvooru ootame selliseid tegusid, ettevõtmisi ja sündmusi, mis oleksid elluviidavad piirkondlikult mitmete kohalike partnerite koostöös, teeksid Eesti elu paremaks ja rõõmsamaks, oleksid kestva väärtusega ning looksid kindlama tuleviku lastele. Samuti peab idee ühtima EV100 põhiväärtuste ja eesmärkidega, mille kohta saab lugeda siit.

Vooru toetuste kogusumma on 200 000 eurot. Ühte algatust saame rahastada kuni 15 000euroga, mis võib moodustada kuni 70% projekti kogueelarvest. Projekti põhitegevused peab ellu viima ajavahemikul september 2017 – veebruar 2020.

Taotlusvoor on kaheetapiline. Esmalt kogume 25. aprilliks kingitusideid. Seejärel valitakse ideede seast 30 parimat ning tehakse nende esitajatele ettepanek koostada nende põhjal 15. juuniks korralikud projektid, mis lähevad omakorda hindamisele.

Taotlejateks võivad olla Eestis registreeritud eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused eeldusel, et projekti esmane eesmärk ei ole tulu teenimine.

Põhjalikumalt tutvustame vooru ka üle Eesti toimuvatel infopäevadel veebruaris ja märtsis.

Täpsem teave taotlemise ja infopäevade kohta: http://kysk.ee/taotlusvoorud/ev100-ki17

Lisainfo:
Mari-Liis Dolenko, 655 64 23, mariliis@kysk.ee

PROJEKTI KOOSOLEK Saksamaal, Rendsburgis

PROJEKTI KOOSOLEK Saksamaal, Rendsburgis

18. jaanuar – 22. jaanuar 2016

Kohal käisid projuektijuhid Katri-Liis Reimann ja Ingmar Kurg ja koordinaator Nelli Vassila.

Kokkuvõte ja kokkulepe

Täna Saksamaal sõnastasime koos teiste partneritega, miks on Sempre projekt oluline.

Jagan neid mõtteid teiega, sest vast on neid koosolekul vaja kasutada:

– Me tegeleme sihtgruppidega, kellega teised sihipäraselt ei tegele;

– lõpp-kasutajad ehk meie fookuses olevad riskirühmad ise loovad oma sotsiaalsed ettevõtted või mikroprojektid, mille omanikeks nad on;

– projekti partnerid (Saksamaa, Rootsi, Taani, Läti, Leedu, Poola, Soome, Eesti) vahetavad kogemusi ja õpivad üksteiselt;

– me loome kohalikud võimestamise võrgustikud ehk paneme erinevate sektorite asutused tegema koostööd lõppkasutajate aitamiseks;

– loome maapiirkonades uusi sissetuleku allikaid ja tekitame töökohti;

– projekti partnerite kasutusse antakse üsna suured rahasummad, millega saame aidata maapiirkondi ja sealseid lõppkasutajaid;

– parem võimekus maapiirkondades tagab ka sealsete kirikute jätkusuutlikkust;

– avardame koostööpartnerite mõttemaailma;

– meie laiemaks sihtgrupiks on terve ühiskond, saame ülevaatliku pildi riikide lõikes, mis aitab näha ühiskonna kitsaskohti ning vajaminevaid muutusi;

– aitame üle vaadata seadusi nii, et need töötaksid lõppkasutajate hüvanguks. Survestame vajalikke seadusemuudatusi;

– kogume materjali, mis aitab uuendada ülikoolide õppekavasid, korraldada seminare.

Eestis esindavad projekti Ühiskonnatöö Sihtasutus ning Eesti Evangeelne Luterlik Kirik.