Lõppkasutaja hindamise meetodid

Seljakoti meetod – esitanud University of Jyvaskylä
Nimetus tuleneb asjaolust, et antud meetodit on kasutatud migrantide ja põgenikega töötamisel. Neile esitati mitmeid küsimusi:
– Mida sa võtsid oma kodumaalt seljakotis kaasa? Näita palun mõningaid esemeid, mis on sulle olulised (võib olla sümboolne, ideeline ese )?
– Mida sa pakiksid oma seljakotti täna? Mida sa nüüd kogud? Mis on sinu jaoks nüüd oluline?
– Mida sa tulevikus vajad? Mida sa vajaksid, et saavutada oma eesmärke viie või kümne aasta pärast?
– Mis takistab sind sellel teel?
– Antud meetod aitab kaasa lõpp-kasutajate juhendamist ja sotsiaaltööd
– Toimub pidev teenuste hindamine, sest lõpp-kasutajatelt saadakse kohtumiste käigus otsest tagasisidet
– Kasutatakse küsimustikke – mis on kasulik, kuidas saab meetmeid paremaks muuta jne.
– Tehakse koostööd ekspertide, migrantide ühingute ja MTÜ-dega.

Tuleviku õpikoda – Future Workshop
– Tuleviku õpikoja puhul julgustatakse osavõtjaid oma ühiseid probleeme nende praeguses olukorras selgelt määratlema. Nad peavad looma tulevikuvisioone ja arutlema, kuidas selle visioonini jõuda lühikese aja jooksul. Selleks viiakse läbi kolm faasi – kriitika-, fantaasia- ja rakendusfaas.
– Kriitika faasis toimub probleemiteemaline ajurünnak selle praeguses keskkonnas. Tulemus formuleeritakse lühikeste tähelepanekute või lausetena.
– Fantaasia faas on pühendatud eelarvamusteta ideedele sellest, kuidas töö olukord võiks olla. Selles faasis võib esimese faasi kriitikat ümber formuleerida positiivseteks ideedeks ja soovitusteks. Igat ideed hinnatakse ja arendatakse edasi väiksemates gruppides.
– Rakendusfaasis esitleb iga grupp kõigepealt oma visiooni. Ühises arutelus hinnatakse võimalusi visiooni elluviimiseks. Ühtlasi defineeritakse, milliseid tingimusi peab selleks muutma. Lõpetuseks määratakse kindlaks edaspidine tööjaotus ja plaan.
– Tuleviku õpikoda võib ellu viia erinevalt, olenevalt kontekstist, ajast, osalejatest jne. Protsessi juht peab seda alati hästi ette valmistama.
– Lõpp-kasutajad peavad olema kokku kutsutud nii, et nad saaksid vabalt rääkida, ilma kartmata sanktsioone erinevatelt asutustelt. Kuna teema on neile väga oluline, on nad motiveeritud osalema.
– Helen Nilsson, Coompanion Nordist: „Kui meie oleme kasutanud tuleviku õpikoda, siis oleme läbi viinud kriitika faasi, et vajadusi analüüsida. Oleme kokku kogunud indiviidide grupi, kellel on sama probleem /takistus/huvi. Protsessi juht alustab informeerides osavõtjaid põhjalikult teemast, protsessist ning ühtlasi üritab luua avatud ja mugava õhkkonna. Kõik istuvad nii, et nad saaksid üksteist näha ja kuulda (soovitatavalt ringis). Seejärel protsessi juht annab osavõtjatele järjest ja lühikeste vahedega sõna. Nad saavad väga lühidalt (mõned sõnad) kirjeldada probleemi (ühekaupa). Kui osavõtja ei oska midagi öelda, siis antakse sõna ringis järgnevale osalisele. Nad võivad välja tuua takistusi, mida nad on ise kogenud või mis on juhtunud teistel. Kõik on lubatud. Ajurünnak toimub kuni keegi on esitlenud uue probleemi. Protsessi juht paneb iga probleemi kirja nii et kõik seda näeksid (suurele stendile). Lõpuks võib olla kirjas väga palju probleeme, mida pannakse ühisele demokraatlikule hääletusele, et alles jääksid ainult kõige vajalikumad probleemid, millega minnakse edasi järgmisesse fantaasia faasi.“
– Selle meetodi juures on positiivne, et kõigil on võimalus aktiivselt osaleda ja oma mõtteid väljendada. Väga oluline on seejuures just protsessi juhi oskus luua vajalik õhkkond grupis. Negatiivne on asjaolu, et kohal on ainult lõpp-kasutajad. Aga kui teised huvitatud on ka kohal, siis võib lõpp-kasutajatel olla keeruline oma arvamust väljendada. Üks võimalik lahendus on viia läbi kaks erinevat õpikoda.

Allikad:
o https://en.wikipedia.org/wiki/Future_workshop
o http://www.die-bonn.de/esprid/dokumente/doc-2004/apel04_02.pdf
o http://files.eric.ed.gov/fulltext/EJ881790.pdf
o http://www.dialogguiden.se/article/show/412
o http://www.lltoolbox.eu/methods-and-tools/generate-concepts-and-ideas/future-workshops
o Jungk, Robert, Müllert, Norbert (1987): Future workshops: How to Create Desirable Futures. London, England, Institute for Social Inventions ISBN 0-948826-39-8
o Robert Jungk, Norbert R. Müllert: Zukunftswerkstätten. Mit Phantasie gegen Routine und Resignation. München 1989 (Erstveröffentlichung 1981) ISBN 3-453-03743-X
o Beate Kuhnt, Norbert R. Müllert: Moderationsfibel – Zukunftswerkstätten verstehen, anleiten, einsetzen. Neu-Ulm 2004 (Neuauflage) ISBN 3-930830-45-0
o Olaf-Axel Burow & Marina Neumann-Schönwetter (Hrsg.): Zukunftswerkstatt in Schule und Unterricht. Hamburg: Bergmann & Helbig 1997. (2. Auflage) ISBN 3-925836-40-3
o Petra Eickhoff, Stephan G. Geffers: Power of Imagination Studio – A Further Development of the Future Workshop Concept, chapter 26 in Peggy Holman, Tom Devane, Steven Cady (ed.): The Change Handbook – The Definitive Resource on Today’s Best Methods for Engaging Whole Systems – 2nd edition, San Francisco 2006 ISBN 1-57675-379-4

Loogilise raamistiku lähenemine – Logical Framework Approach
– Loogilise raamistiku lähenemine on projekti planeerimisvahend, mida saab kasutada erinevates situatsioonides ja versioonides. Luuakse probleemide puu, mida konverteeritakse ümber võimaluste puuks ja leitakse, mida võimaluste realiseerimiseks teha tuleb. Meetod koosneb üheksast sammust.

1. Projekti keskkonna analüüs
2. Võimalike huvipoolte analüüs
3. Probleemi analüüs
4. Eesmärkide analüüs
5. Tegevuste plaan
6. Vahendite plaan
7. Näitajad
8. Riskianalüüs
9. Eelduste analüüs
– Vajaduste analüüsil keskendutakse ainult kolmele esimesele etapile. On hea teada, et protsessi saab jätkata toetudes kolme esimese etapi järeldustele. Esimest ja teist etappi saab läbi viia ka väiksem grupp koos protsessijuhiga. Päris tegevus leiab aset kolmandas etapis. Selle etapi ajal on oluline, et kõik huvitatud osaleksid. Mida rohkem vaatenurki, seda parem. Kõigepealt tuleb probleem defineerida. See võib olla „kahanev elanikkond maapiirkondades“. Järgmine samm on koostada „võre“ probleemi ümber. Puu juurteks on probleemi põhjused ja puu lehed võimalikud probleemi tagajärjed. Protsessi juht jagab kohalviibijad gruppidesse. Osalised arutavad erinevaid põhjusi ja kirjutavad need üles või panevad lehekestele üles. Üks põhjus, üks leheke. Kahaneva elanikkonna põhjuseks võib olla näiteks töökohtade puudus või ebapiisav infrastruktuur. Kahaneva elanikkonna tagajärgedeks on näiteks väiksem sissetulek maksudelt ja „brain drain“ – ajude lahkumine. Kõik märkmed pannakse üles seinale ja nii tekib „probleemi puu“. See visualiseerib, kuidas on asjad omavahel seotud ja muudab olukorra paremini arusaadavaks. Et probleemi lahendada on vaja rünnata juuri, põhjusi. Teisisõnu tuleb rahuldada kindlaid vajadusi. Järgmises etapis muudetakse „probleemi puu“ „eesmärkide puuks“ ja lisatakse tingimusi, mida on vaja, et saavutada eesmärke.
– Helen Nilsson (Coompanion Nord): “Olen kasutanud seda meetodit erinevates situatsioonides. Kord olid osalejad vaimuhaigusega mehed ja naised. Nende peamine probleem oli nende töötus. Me tahtsime teha projekti, mis aitaks neid jõuda tööturule või õpinguteni. Seetõttu pidime teadma põhjusi, et arusaada, mis on nende vajadused.“

Allikad:
o https://en.wikipedia.org/wiki/Logical_framework_approach
o http://www.evropa.gov.rs/Evropa/ShowDocument.aspx?Type=Home&Id=525

Osalev kiire hinnangu andmine – Participatory Rapid Appraisal (PRA)
– Meetod üritab kaasata maainimeste teadmisi ja arvamusi projektide ja programmide planeerimisel ja haldamisel.
– Taustaks on veendumus, et aktiivselt kaasatud ja võimestatud kohalik elanikkond on esmatähtis maapiirkonna edukaks arenguks.
– Meetodis kaasatakse maainimesi nende probleemide analüüsil, nende eesmärkide seadmisel ja oma tulemuste hindamisel.
– On „sadu osalustehnikaid ja vahendeid“
– Üks võimalik vahend on järgmine:
– Lõpp-kasutajad on eksperdid.
– Tudengid küsitlevad lõpp-kasutajaid nende kodus.
– Saksakeeles nimetatakse seda „köögijuttudeks“.
– Projekt kestab 7 päeva:
– 2 päeva treenitakse intervjuu läbiviijaid
– 3 päeva võetakse intervjuusid
– 2 päeva interpreteeritakse ning viimasel õhtul tehakse esitlus lõppkasutajatele ja sotsiaalteenuste pakkujatele.
– Lõpp-kasutajate kaasamine:
– Lõpp kasutajad kirjeldavad oma olukorda ja nende soove ning võimalusi oma soove täide viia, nende järgmisi samme jne.
– Tudengid esitasid intervjuude tulemusi lõpp-kasutajatele loovalt (piltidega plakatid)
– Positiivne ja negatiive kogemus:
Positiivne –
– kiire hinnangu andmine – tulemused olid nädala jooksu.
– Tudengid on väga motiveeritud
– Lõpp-kasutajad on tulemustest huvitatud ja on vaimustatud tudengite panusest.
– Esitlus loob olukorra, kus lõpp-kasutajate ja sotsiaalteenuse pakkujate vahel tekib suhtlemine.
Negatiivne –
– Kuigi see on kiire meetod, vajab see siiski ettevalmistusaega ning kokkuleppeid ülikoolidega
– On vaja palju püüdlusi, et leida piisavaid lõpp-kasutajaid
– Projekti läbiviimine sõltub ülikooli ajakavast (tudengid küsitlevad)
– Esitatud tulemuste edasiandmine kindlate sammude kaupa oleneb sotsiaalteenuse pakkujate motivatsioonist ja huvist.

Allikad:
o http://www.kda.nordkirche.de/index.php/arbeitsfelder/projekte/91-pra- pdf.html
o https://en.wikipedia.org/wiki/Participatory_rural_appraisal – selle meetodi hea inglisekeelne kokkuvõte
o http://www.fao.org/docrep/003/x5996e/x5996e06.htm