Harku järve ääres asub eraomandis olev hoone, mis on ehitatud filantroop Aino Järvesoo poolt kirikuks. Aino Järvesoo soov oli näha selles kirikus lapsi ja lastega peresid. Paraku jäi kirik tühjaks ning läks müüki. Kolm läheduses elavat perekonda ostsid kiriku ning asutasid MTÜ selle haldamiseks. MTÜ Harkujärve Kiriku Taastamise selts on loodud Harkujärve kiriku kasutuselevõtmiseks kogukonnakeskusena ja Aino Järvesoo mälestuse jäädvustamiseks.
Selts on teostanud kohaliku kooli ja vallavalitsuse abil sotsiaalmajandusliku analüüsi, mille põhipunkte tutvustati võimestamisvõrgustiku Harkujärve elanikele 20.08.2016, mis on ka Eesti taasiseseisvumispäev.
Harkujärve piirkonnas, kaasa arvatud Laabi ja Tiskre, napib lasteaiakohti, puuduvad huvitegevuse ruumid, vallaelanikel pole kultuuri- ega kogukonnamaja. Harkujärve külas asuv kirikuhoone tuleb kasutusele võtta. Väike, aga aktiivne kogudus saab usaldusväärseks partneriks seltsidele ja omavalitsustele. Hoolikalt ja funktsionaalselt renoveeritud hoones jäädvustatakse kirikuehitaja, filantroop Aino Järvesoo mälestus.
Elanikke on Harku vallas (159,7 km2) 12 979 , Harkujärve – Tiskre kandis (Harkujärve, Laabi ja Tiskre külades) nendest 12 %, Harkujärve külas omakorda 652 (1.2. 2013). Teenuse tarbijatena tulevad veel kõne alla ka Väike Õismäe elanikud (27000). Tiskre – Harkujärve kandi elanikest soovib 54% osaleda ühistegevustes, kui seda korraldaks mõni selts või kogukonnakeskus. Kõige enam tuntakse huvi kontsertide vastu (57% vastanuist). Teisteks sagedamini huvi pakkuvateks tegevusteks on koolitused (41%), meisterdamisringid (37%) ja liikumisringid (31%). (AS Saar – Poll, Harku valla elanikkonna uuring).
• Harkujärve piirkonnas puuduvad nii lastel kui noortel vaba aja kultuurse veetmise võimalused. See riivab nende õigusi kasvada arengut soodustavas keskkonnas. On vaja pakkuda vajadustele vastavaid, arengut soodustavaid kvaliteetseid teenuseid. See maksab raha.
• Kasutuseta seisev amortiseeruv hoone on selgelt kahjumlik näide halvast majandamisest. Kasutusega kaasnevad täiendavad kulud. Seega tuleb leida täiendavaid vahendeid.
• Vaba aja veetmise võimaluste nappus suurendab riskikäitumist ja desotsialiseerumist. Varase sekkumise, toe ja eeskuju abil soovime ennetada laste ja noorte marginaliseerumist ja arendada nende oskusi ja hoiakuid.
Kogukonnakeskuse edasiarendamine SEMPRE projekti raames edendab kohalikku elu ja sidustab kogukonda. Alustame septembris vaba aja veetmise gruppidega. Tantsugrupp, draamastuudio, loova meisterdamise grupp, võimlemine. Koostame sügiseks ja talveks kontsertide kava.
Lapsehoiuteenuse kohtade arvu suurendamiseks ja teenuse kättesaadavuse parandamiseks taotleb EELK diakoonia- ja ühiskonnatöötalitus tegevusluba maavalitsuselt. Soovime teenuse mahtu eeloleval aastal kahekordistada.
Nõupidamise lõppedes istutati kogukonnakeskuse ette reformatsiooni 500 juubeli ja taasiseseisvumise 25 aastapäevaga seoses Gatis sorti kultuurõunapuu, mille nimeks sai Kati (Katarina von Bora mälestuseks). Õunapuu istutajad olid SEMPRE koordinaator Fea Üprus ja abivallavanem Erik Sandla. Fotod toimunust kajastuvad SEMPRE ja seltsi sotsiaalmeediakanalites, Harku valla lehes „Harku Valla Teataja“ ja EELK nädalalehes „Eesti Kirik“.